Samm edasi Euroopa Liidu rahapesuvastases võitluses
Selleks sammuks on Euroopa Liidu Nõukogu ja Parlamendi vaheline kokkulepe rahapesuvastase paketi nende osade suhtes, mille eesmärk on kaitsta ELi kodanikke ja ELi finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eest. Nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele 18. jaanuaril 2024.
Meeldetuletuseks
Euroopa Komisjon (EK) esitas rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste seadusandlike ettepanekute paketi juba 20. juulil 2021 aastal. See pakett koosneb järgmistest osadest:
- määrus, millega luuakse uus ELi rahapesuvastane asutus (AMLA), millel on ka karistamisõigus;
- määrus, millega sõnastatakse uuesti rahaülekandeid käsitlev määrus ja mille eesmärk on muuta krüptovarade ülekanded läbipaistvamaks ja täielikult jälgitavaks;
- määrus rahapesuvastaste nõuete kohta erasektorile;
- direktiiv rahapesuvastaste mehhanismide kohta.
Uue paketiga viiakse kõik erasektori suhtes kohaldatavad eeskirjad üle uude määrusesse, samas kui direktiivis käsitletakse institutsionaalsete rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemide korraldamist liikmesriikide riiklikul tasandil. Koos määrusega on rahapesuvastaste mehhanismide direktiiv osa rahapesuvastase võitluse ühtsest reeglistikust, sisaldades sätteid, mis tuleb siseriiklikku õigusesse üle võtta, näiteks riiklikke järelevalveasutusi ja rahapesu andmebüroosid käsitlevaid eeskirju. See peaks asendama 2018. aastal vastu võetud viiendat rahapesuvastast direktiivi.
Rahapesuvastase määrusega ühtlustatakse eeskirjad kogu ELis, kaotades võimalikud lüngad, mida võidakse kasutada rahapesuks või terroristliku tegevuse rahastamiseks finantssüsteemi kaudu.
Kohustatud isikute ring laieneb. Kohustatud isikutel, nagu finantsasutused, pangad, kinnisvarabürood, varahaldusteenused, kasiinod ja kauplejad, on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikus sisule juurdepääsu kontrollijatena keskne roll, kuna neil on kahtlaste tegevuste avastamiseks eelisseisund. Nö uued kohustatud isikud on krüptovarateenuste osutajad. Ka nemad on rahapesu tõkestamise vastaste eeskirjadega hõlmatud, mis tähendab, et ka need peavad oma klientide suhtes hoolsuskohustust täitma. See tähendab, et nad peavad kontrollima fakte ja teavet oma klientide kohta ning teatama kahtlasest tegevusest. Eeskirjade kohaselt peavad need rakendama kliendi suhtes hoolsusmeetmeid, kui kliendid teevad tehinguid summas 1000 eurot või rohkem.
Muud sektorid, mida kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed ja aruandluskohustused puudutavad, on luksuskaupadega, (näiteks väärismetallide, vääriskivide, juveelitoodetga) kauplejad ja kullassepad. Luksusautode, lennukite ja jahtide ning kultuuriväärtustega (nt kunstiteosed) kauplejad muutuvad samuti kohustatud isikuteks. Kohustatud isikute suhtes hakatakse eeskirju kohaldama 3 aastat pärast määruse jõustumist.
Samuti tunnistatakse, et suurt riski kujutab endast ka jalgpallisektor, ning laiendatakse kohustatud isikute loetelu professionaalsetele jalgpalliklubidele ja -agentidele. Kuna aga sektor ja sellega seotud risk on liikmesriigiti väga erinev, on liikmesriikidel võimalik need loetelust välja jätta, kui nende puhul on tegemist väikese riskiga. Eeskirju hakatakse kohaldama pärast pikemat üleminekuperioodi - 5 aastat pärast määruse jõustumist.
Nõukogu ja parlamendi kokkulepe hõlmab ka konkreetsed tugevdatud hoolsusmeetmed piiriüleste korrespondentsuhete jaoks krüptovarateenuse osutajate jaoks. Samuti peavad krediidi- ja finantseerimisasutused võtma tugevdatud hoolsusmeetmeid, kui ärisuhted väga jõukate (suure netovaraga) isikutega hõlmavad suure hulga varade käitlemist. Kui seda ei tehta, loetakse seda raskendavaks teguriks.
Kogu ELis kehtestatakse sularahamaksetele ülempiir 10 000 eurot, eesmärgiga raskendada kurjategijatel musta raha pesemist. Liikmesriikidel on võimalik soovi korral kehtestada madalam ülempiir.
Lisaks peavad kohustatud isikud tuvastama ja kontrollima sellise isiku isikusamasust, kes teeb juhutehingu sularahas vahemikus 3 000–10 000 eurot.
Ühtlustatakse tegelikke kasusaajaid käsitlevaid eeskirju
Tegelik kasusaaja tähendab isikuid, kes tegelikult kontrollivad juriidilise isiku (nagu äriühing, sihtasutus või usaldusfond) omandiõigust või saavad sellest tulenevaid eeliseid, kuigi omandiõigus või vara on teise nime all. Selgitatakse, et tegelik kasusaaja (tegelikult kasu saav omanik) põhineb kahel komponendil – omandil ja kontrollil –, mida mõlemat tuleb analüüsida, et teha kindlaks selle juriidilise isiku kõik või eri liiki üksuste tegelikud kasusaajad, sh ELi-välised üksused, kui nad tegutsevad ELis või ostavad ELis kinnisvara. Tegelike kasusaajate künniseks on kehtestatud 25%.
Samuti selgitatakse mitmekihiliste omandi- ja kontrollistruktuuride suhtes kohaldatavaid seotud eeskirju, et tagada, et ettevõtete mitme omandikihi taha peitumine enam ei toimiks. Samal ajal selgitatakse andmekaitset ja andmete säilitamist käsitlevaid sätteid, et muuta pädevate asutuste töö lihtsamaks ja kiiremaks.
Ette nähakse kõigi kinnisvara omavate välismaiste üksuste tegelike kasusaajate registreerimine tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2014.
Tegelike kasusaajate registrid
Kesksele registrile esitatud teavet tuleb kontrollida. Direktiiviga antakse registrite eest vastutavatele üksustele õigus teha kontrolle registreeritud juriidiliste isikute valdustes, kui tekib kahtlus nende valduses oleva teabe õigsuses.
Lisaks järelevalve- ja avaliku sektori asutustele ning asjaomastele üksustele võivad registritele juurde pääseda muud õigustatud huviga isikud, sh ajakirjandus ja kodanikuühiskond.
Kinnisvaraga seotud kuritegelike skeemide uurimise hõlbustamiseks nähakse ette, et kinnisvararegistrid on pädevatele asutustele kättesaadavad ühe juurdepääsupunkti kaudu, tehes kättesaadavaks teabe hinna, kinnisvara liigi, ajaloo ja koormatiste kohta, nagu hüpoteegid, kohtulikud piirangud ja omandiõigused.
Edasised sammud
EP ja nõukogu vahel saavutatud poliitiline kokkulepe tuleb nüüd ametlikult vastu võtta. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on selle protsessi lõpule viinud, avaldatakse uued eeskirjad Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad.