Teel kosmosesse

Mida on vaja teel kosmosesse? Loomulikult regulatsioone. Vähemasti Euroopa Komisjoni (EK) arvates. Praegu laiutab nende osas suur lünk, mis tähendab, et maailmas ei ole siduvat kosmoseõigust. Seda lünka on EK kõrvaldama asunud ja ühe abinõuna teinud ettepaneku „Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: ELi lähenemisviis kosmoseliikluse korraldamisele – ELi panus ülemaailmse probleemi lahendamiseks“.

Olukord praegu
Tung kosmosesse kasvab ja soov kosmoseruumi kasutada laieneb. Lisaks riikidele pürgib kosmoseruumi kasutama ka erasektor ning päev – päevalt suureneb kosmose strateegiline tähtsus.

Samas aga puuduvad nii ülemaailmne pädev asutus kui siduvad õigusaktid, mis oleksid kohaldatavad madalate ja geostatsionaarsete orbiitide puhul. Küll aga eksisteerivad (ja on riikide poolt tunnustatud) teatavad põhimõtted, mis on viie rahvusvahelise lepingu ja kaheksa rahvusvahelise resolutsiooni põhjal aastakümnete eest sätestatud. Kosmoseuuringute alguses tegeleti peamiselt sellega, et takistada esimestel kosmoseriikidel taevakehade omastamist, mitte kosmoseõiguse kui sellise defineerimisega.

Kosmoseõiguse põhimõtted kehtestati 13. detsembri 1963. aasta ÜRO resolutsioonis nr 1962 (XVIII), ning neid korrati 1967. aasta esimeses kosmoselepingus.

Need sisaldavad järgmisi elemente:

• avakosmose uurimine ja kasutamine kogu inimkonna hüvanguks;
• kasutus- ja uurimisvabadus;
• omastamisest hoidumine;
• rahuotstarbeline kasutamine;
• riikide vastutus oma kosmosetegevuste eest;
• koostöö ja vastastikune abi;
• riiklik jurisdiktsioon ja kontroll kosmoseobjektide üle;
• riikide vastutus kahju eest;
• astronautide staatus inimkonna saadikutena.

Nende põhimõtete ja peamiste kosmoselepingute väljatöötamise ajal ei olnud kosmoseprügi ning orbiitide ja sageduste küllastumine veel teemaks. Kuid praegu on meie ühiskonna sõltuvus satelliitressurssidest toonud kaasa objektide kosmosesse saatmise järsu sagenemise, nii et orbiitide ja sageduste eraldamise küsimus on muutunud tõeliseks strateegiliseks probleemiks. Kosmosetegevuse muutuva majanduskeskkonna tagajärg on orbiidil olevate satelliitide arvu oluline suurenemine, eelkõige satelliitide nn megakogumite moodustamise tõttu. Alates kosmosevõidujooksu algusest on umbes 6 000 kanderaketi abil orbiidile viidud 11 800 satelliiti, millest 4 550 on praegu töökorras. Hinnanguliselt saadetakse järgmise kümne aasta jooksul orbiidile veel üle 20 000 satelliidi.

Samuti puuduvad kosmoseliikluse korraldamist reguleerivad õigusaktid ja süsteem, samas kui orbiidil olevate satelliitide arv suureneb. Siiani tugineb kosmoseliikluse juhtimine üksnes vabatahtlikele ja mittesiduvatele headele tavadele, mille eesmärk on vähendada satelliitide ja kosmoseprügi kokkupõrgete statistilist ohtu. Nende tavade kohaselt ei tohi orbiidil tahtlikult toota kosmoseprügi ning nõutakse, et kasutuselt kõrvaldatud satelliidid muudetaks passiivseteks, kasutades ära jääkkütuse. Samuti tuleb madalal orbiidil olevate satelliitide puhul järgida 25 aasta reeglit (kasutuselt kõrvaldatud satelliidid peavad atmosfääri naasma 25 aasta jooksul) ja geostatsionaarsed satelliidid, kui neid ei kasutata, tuleb paigutada nn surnuaiaorbiidile.

Need tavad ja reeglid aga ei ole enam kokkupõrke ohu vähendamiseks piisavad. Lisaks on esile kerkimas uued tegevuskontseptsioonid: kosmose jälgimine ja orbiidil olevate objektide seire ning kosmoseliikluse koordineerimine ja korraldamine.

Rahvusvahelises õiguses aga käsitletakse Maa orbiite (Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit) piiratud loodusvaradena. Maa orbiitide kasutamisele kohaldatavad vaba juurdepääsu ja omastamisest hoidumise põhimõtted seisavad vastakuti nõudmistega sageduste eraldamiseks ning riikide ja ettevõtete satelliitsüsteemide levikuga.

EK soov – korraldada kosmoseliiklust
EK leiabki, et on hädavajalik ning ka strateegiliselt oluline võtta vastu kosmosetegevust ja satelliitliiklust käsitlevad asjakohased õigusaktid, mis tagaksid kosmosetegevuse pikaajalise kestlikkuse. EK on käivitanud projekti Spaceways, mille eesmärk on luua kosmoseliikluse korraldamise süsteemi raamistik ja määrata kindlaks nn liikluseeskirjad ja tingimused, mille alusel võib litsentse ja lennulubasid välja anda. Samuti eksisteerib EUSTM (kuhu panustavad 20 juhtivat Euroopa osalejat), mille eesmärk on esitada Euroopa Komisjonile soovitused ja suunised kosmoseliikluse korraldamise kohta, samuti õiguslik, poliitiline ja majanduslik hinnang, mille alusel siis koostatakse lõplikud soovitused ja rakendamise suunised.

EK teatises hinnataksegi kosmoseliikluse korraldamise vajadusi ja pakutakse välja Euroopa lähenemisviis ülemaailmsele kosmose kasutusele, sh tsiviilkasutusele. Kosmosetegevuse arendamine, avakosmose kasutajate arvukuse ja mitmekesisuse suurenemine ning kõigi tegevussektorite sõltuvus satelliittehnoloogiast ja -teenustest on toonud kaasa orbiitide järkjärgulise ülekasutamise ja sagedusspektri küllastumise, mistõttu tuleb seda tegevust ratsionaliseerida. Teatises nähakse ette ELi kosmoseliikluse tulevase korraldamise jaoks olulise operatiivsuutlikkuse loomine ja selleks EL SST konsortsiumi kasutamine. Tuleb välja arendada kosmose jälgimise ja orbiidil olevate objektide seire teenused ning tehisintellekti ja kvanttehnoloogia abil uued tehnoloogiad, toetada kosmoseprügi vähendamist ja orbiidi hooldamist ning luua rahastamisel koostoime ELi, riiklike fondide, Euroopa Kosmoseagentuuri, programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi vahel.

Seatud eesmärgid eeldavad lühiajaliselt, et tööstus võtab teatavad kohustused, (näiteks tuleks õigusakti ettepanekuga kehtestada kõigile ELis teenuseid osutavatele satelliidioperaatoritele nõue tellida kokkupõrke vältimise teenus). Keskpikas perspektiivis tuleks liikmesriikidega konsulteerides välja töötada põhjalikum regulatiivne lähenemisviis kosmoseliikluse korraldamisele, et määratleda ELi ja liikmesriikide vastava pädevuse kohaselt asjakohased õigusloomevaldkonnad ja säilitada samal ajal ELi tööstuse konkurentsivõime. Samuti kavandatakse mittesiduvaid meetmeid, näiteks suuniseid. Teatises märgitakse, et EL eelistab mitmepoolset lähenemisviisi ÜRO raamistikus, edendades arutelu ÜRO kosmose rahumeelse kasutamise komitee ja desarmeerimiskonverentsiga.

Ideaalis on tulevane kosmoseliikluse korraldus üleilmne.

Hetkel jääb küll vastuseta küsimus, on see üleüldse realistlik ja võimalik.