Tegelike kasusaajate andmete esitamise tähtaeg on 30. oktoober
30. oktoobriks 2018 peavad kõik Eestis registreeritud ettevõtted avaldama äriregistri juures andmed oma ettevõtte tegelike kasusaajate kohta. Andmeid saab esitada äriregistri ettevõtjaportaali kaudu, kus on enamiku ühingute kohta olemas eeltäidetud andmed tegelike kasusaajate kohta. Samuti saab andmeid esitada notari kaudu.
Andmete esitamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu rahapesu direktiivist, mille kaugem eesmärk on luua üleeuroopaline platvorm, mis ühendab riiklikud registrid ja lubab kontrollida tegelikke kasusaajaid kõikjal Euroopas.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus kehtestab selgelt äriühingu kohustuse esitada äriregistrisse tegelike kasusaajate andmed ning ette on nähtud ka vastutus andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest.
Lihtsa ja selge omanikeringi korral ei teki äriühingul kohustuse täitmisega probleeme. Keerulisema omandistruktuuri puhul võib tegelike kasusaajate andmete tuvastamine muutuda äriühingule keeruliseks, eriti juhul, kui omanikeringi ahel ulatub välisriikidesse.
Tegelikku kasusaajat ei tuvastata börsiettevõtete, korteriühistute, hooneühistute ning teatud sihtasutuste puhul.
Kes on tegelik kasusaaja?
Seaduse kohaselt on tegelik kasusaaja füüsiline isik, kes teeb oma mõju ära kasutades tehingu või toimingu või omab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse.
Äriühingu tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu, sealhulgas osalus esitajaaktsiate või -osade kujul, või muul viisil. Äriühingute kohta tuleb registrisse esitada andmed inimeste kohta, kes kontrollivad ühingus otse või teiste ühingute kaudu osalust vähemalt 25 protsenti pluss üks osa.
Mittetulundusühingu tegelikeks kasusaajateks loetakse isikuid, kes kontrollivad ühingu tegevust. Reeglina on need juhatuse liikmed. Kui isik märgitakse tegelikuks kasusaajaks oma positsiooni tõttu juhtorgani liikmena, ei tähenda see, et ühing tegutsebki tema isiklikes huvides.
Sihtasutuse puhul märgitakse tegelikuks kasusaajaks inimene, kellele vastavalt sihtasutuse põhikirjale võib sihtasutuse varast teha väljamakseid, kui selline isik (või isikud) on põhikirjas nimeliselt märgitud. Kui kedagi sellist põhikirjas nimeliselt välja toodud pole, märgitakse tegelikeks kasusaajateks juhatuse liikmed.
Kui sügavale peab kaevama?
Omanikeringi kuuluvatel isikutel, osanikel või aktsionäridel ei pruugi olla huvi anda juhatusele detailset infot ettevõtte tegelikeks kasusaajateks olevate inimeste kohta. Olgu põhjuseks mis tahes, sellise pahatahtlikkuse ja vastutöötamise eest pole äriühing või juhatuse liige kuidagi kaitstud. Samuti puudub juhatusel selles olukorras võimalus omanikeringi survestamiseks tegeliku kasusaaja andmete avalikustamiseks. Seaduse järgi vastutavad andmete esitamata jätmise eest nii äriühingu liikmed, osanikud kui aktsionärid.
Kahjuks ei ole päris selge see, kui palju peab keerulise omandistruktuuriga ettevõtte puhul andmete tuvastamisega vaeva nägema, enne kui võib tõdeda, et tegeliku kasusaaja isikut mingil põhjusel tuvastada ei saagi. Vajaliku pingutuse määra kohta ütleb seadus, et tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseks peavad olema „ammendunud kõikvõimalikud tuvastusmeetodid“ ning samal ajal peab puuduma ka kahtlus, et selline isik eksisteerib.
Kui tegelikku kasusaajat pole tõesti õnnestunud kindlaks teha ja kõik võimalused selleks on järgi proovitud, tuleb äriühingul märkida tegelikuks kasusaajaks kõrgema juhtorgani liige. Lisaks peavad ettevõtted dokumenteerima ja säilitama andmed kõikide toimingute kohta, mida nad tegeliku kasusaaja tuvastamiseks tegid.
Millised andmed tuleb äriregistrile esitada?
Äriregistrile tuleb tegelike kasusaajate kohta esitada järgmised andmed:
• isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
• andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta (otsene osalus, kaudne osalus või juhtorgani liige).
Äriregistri ettevõtjaportaalis saab eeltäidetud tegelike kasusaajate andmeid täiendada (nt lisada juurde kontrolli teostamise viis), seejärel andmed kinnitada ja/või tegelikke kasusaajaid ise sisestada ning juurde lisada.
Uue ettevõtte puhul tuleb andmed tegeliku kasusaaja kohta äriregistrile esitada juba äriühingu asutamisel koos äriregistrisse kandmise avaldusega. Juhul kui tegelik kasusaaja muutub või kui andmed tegeliku kasusaaja kohta ei ole õiged, tuleb registrile uued andmed teatada 30 päeva jooksul alates hetkest, kui juhatus andmete muutumisest teada sai. Samuti tuleb edaspidi ühingu majandusaasta aruandes kinnitada tegelike kasusaajate andmete õigsust, kui need ei ole muutunud.
Karistus tegeliku kasusaaja kohta teadvalt valeandmete esitamise või andmete esitamata jätmise eest
Seaduse järgi on sanktsioon tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule (käesoleval hetkel kuni 1200 eurot) või kuni 32 000 eurot juriidilisele isikule. Ühtki ettevõtjat esialgu karistama ei hakata, need sätted jõustuvad 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhendi tegelike kasusaajate andmete esitamiseks leiate SIIT.
Kui teil on selle teema kohta küsimusi, siis andke sellest teada merike[at]koda.ee.