Tegime kaks ettepanekut pakendiettevõtete kulude kasvu pidurdamiseks
Kaubanduskoda saatis eelmisel nädalal koos viie organisatsiooniga justiitsministeeriumile ja keskkonnaministeeriumile kaks ettepanekut jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu muutmiseks. Mõlemad ettepanekud on seotud pakendijäätmete kokku kogumisega.
Kohalik omavalitsus peab tagama juurdepääsu pakendijäätmetele
Esiteks tegime ettepaneku lisada seadusesse põhimõte, et kohalik omavalitsus peab pakendijäätmete kokku kogumise korraldamisel tagama taaskasutusorganisatsioonidele võimaluse osaleda nende jäätmete taaskasutamise korraldamisel. Selline muudatus on vajalik, et taaskasutusorganisatsioonid saaksid kulutõhusalt tegeleda pakendijäätmete käitlemisega.
Kui kohalikud omavalitsused liidavad pakendijäätmete kogumise korraldatud jäätmeveoga ning ei kaasa sellesse protsessi taaskasutusorganisatsioone, siis võib tekkida olukord, kus kohalikud omavalitsused koguvad kokku märkimisväärse osa pakendijäätmetest, taaskasutavad pakendijäätmeid ning küsivad hiljem selle eest hüvitist taaskasutusorganisatsioonidelt. Taaskasutusorganisatsioonid on sunnitud omavalitsustelt seda teenust ostma, sest neil ei ole võimalik muul viisil koguda kokku piisavas mahus pakendijäätmeid ning täita pakendiseadusest tulenevaid kohustusi. Sellises olukorras ei kontrolli taaskasutusorganisatsioonid pakendijäätmete käitlemisega seotud kulusid ning sellega kaasneb oht, et kulud suurenevad ning pakendiettevõtted peavad taaskasutusorganisatsioonidele maksma senisest suuremat teenustasu.
Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine peab jääma vabatahtlikuks
Keskkonnaministeerium on lisanud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõusse punkti, mille kohaselt on pakendijäätmete tekkekohalt kogumine kohustuslik, kui kohalik omavalitsus on seda nii korraldanud ning teenuse hind ei ületa 30 senti kogumiskorra kohta. Kohustuslikkuse põhimõte kehtib eelnõu kohaselt olukorras, kus omavalitsus on omal initsiatiivil korraldanud tekkekohalt kogumist ja ka olukorras, kus see toimub kokkuleppel ühe või mitme taaskasutusorganisatsiooniga.
Kaubanduskoda on mitmel põhjusel vastu pakendijäätmete tekkekohalt kogumisele kohustuslikus korras. Esiteks puudub mõjuv põhjus muudatuse tegemiseks. Täna koguvad taaskasutusorganisatsioonid iga aasta inimestelt ja ettevõtetelt kokku kümneid tuhandeid tonne pakendijäätmeid, mille abil täidavad taaskasutusorganisatsioonid ka pakendiseadusest tulenevad pakendijäätmete taaskasutamise sihtmäärad. Teiseks võib muudatus teha taaskasutusorganisatsiooni jaoks keerulisemaks kulude ja investeeringute planeerimist, sest ei ole täpselt teada, kui paljudes omavalitsustes muutuks tekkekohalt kogumine kohustuslikuks.
Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku muuta eelnõud selliselt, et kui omavalitsus pakub igale majale võimalust anda tasu eest ära pakendijäätmeid, siis on inimestel õigus otsustada, kas liituda selle teenusega või mitte. See tähendaks, et pakendijäätmete tekkekohalt kogumine oleks vabatahtlik, mitte peale sunnitud teenus. Sellisel juhul jääks taaskasutusorganisatsioonidele õigus otsustada, kuidas on kõige kuluefektiivsem pakendijäätmeid koguda ning inimesed saavad ise valida, millisel viisil nad annavad ära pakendijäätmeid.
Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu jõuab peagi valitsusse ja riigikokku ning muudatused on planeeritud jõustuma 2020. aasta 5. juulil. Hoiame teid kursis, kas kaubanduskoja ettepanekuid võetakse arvesse ning millisel kujul eelnõu jõustub.
Kaubanduskoja pöördumisega on liitunud järgmised organisatsioonid: Toiduainetööstuse Liit, Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Keemiatööstuse Liit, Kaupmeeste Liit ning Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit.