Tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seadus peab tagama kaitse ka pahatahtliku teavitamise eest

Justiitsministeerium tuli mai lõpus välja tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu uuendatud versiooniga, mida tuntakse ka vilepuhujate kaitse seaduseelnõuna. Koda toetab eelnõu eesmärki ja peab positiivseks, et mitmed koja varasemad ettepanekud on jõudnud eelnõusse. Samas esitasime ministeeriumile eelnõu kohta mitmeid täiendavaid kommentaare. 

Tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu pakub tööalase diskrimineerimise eest kaitset kõikidele inimestele, kes teavitavad tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest ja kellel on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud. Eelnõu annab kaitse näiteks töölepingu ja võlaõigusliku lepingu alusel töötavatele inimestele, äriühingu juhtidele, aktsionäridele ja osanikele. 

Tagada tuleb kaitse pahatahtliku teavitamise eest 
Koda andis ministeeriumile saadetud kirjas teada, et eelnõu üheks võimalikuks negatiivseks mõjuks on see, et inimesed võivad hakata esitama pahatahtlikke, põhjendamatuid ja kuritahtlikke teateid. Sellise tegevusega võib teatud juhtudel kaasneda ettevõtetele väga suur kahju. Seetõttu peame äärmiselt oluliseks, et sellise riski maandamiseks kehtiksid vajalikud meetmed. 

Toetame eelnõus sisalduvat lahendust, mille kohaselt on keelatud teadvalt ebaõige rikkumisteate esitamine. Peame igati vajalikuks ka eelnõus olevat sätet, mille kohaselt teadvalt ebaõige teavitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 1200 eurot. Kindlasti on üheks vajalikuks kaitsemeetmeks ka see, et kui rikkumisest teavitaja esitab teadvalt valekaebuse kuriteo toimepanemise kohta, vastutab ta karistusseadustiku kohaselt kuriteo toimepanemise eest. 

Samas pole me veendunud, et eelnevalt nimetatud kaitsemeetmed on piisavad pahatahtlike ja põhjendamatute teadete ärahoidmiseks. Seda eriti olukorras, kus sellise teate edastamisega võib kaasneda väga suur kahju, kuid tegemist pole karistusseadustikus sätestatud valekaebusega. 

Ettevõte saab teavituskanalit paindlikult valida 
Eelnõu uuendatud versioonis on arvesse võetud mitmeid koja varasemaid ettepanekuid. Näiteks oli algselt eelnõus kirjas, et nii asutusesiseseks kui -väliseks teavituskanaliks võib olla üksnes elektronpostiaadress, telefoninumber, tavapostkast või vahetu kohtumine. Koda tegi ettepaneku lubada teavituskanalina kasutada ka muid lahendusi, näiteks veebiplatvormi. 

Justiitsministeerium võttis koja ettepanekut kuulda ning muutis sõnastuse tehnoloogianeutraalseks. Nüüd on eelnõus kirjas, et rikkumisteadete vastuvõtmiseks loodud kanal peab võimaldama rikkumisteate edastamist kirjalikult, suuliselt või mõlemal viisil, kuid konkreetset teavituskanalite loetelu ei ole eelnõus enam välja toodud. 

Kontserni kuuluvad ettevõtted saavad luua ühise teavituskanali 
Koja ettepanekul on eelnõusse jõudnud ka punkt, mis lubab kontserni kuuluvatel ettevõtetel jagada või ühiselt hallata sisemisi teavituskanaleid. Varasemalt oli eelnõus kirjas, et teavituskanaleid võivad jagada üksnes need ettevõtted, kus on kuni 249 töötajat, kuid kontsernide osas puudus erisus. 

Rikkumisest teavitaja kaitse tingimused on selgemad 
Eelnõu kohaselt on rikkumisest teavitaja kaitse saamise üheks tingimuseks see, et inimesel on rikkumisest teavitamise ajal põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud. 

Koda palus varasemalt justiitsministeeriumil seletuskirjas täpsustada, millistel juhtudel kaitseb uus seadus rikkumisest teavitajat ja millistel juhtudel mitte. Justiitsministeerium on seletuskirja lisanud mitmeid näiteid. 

Varasemalt jäi näiteks ebaselgeks, et kui inimene kuuleb oma tuttavalt või talle on jäetud anonüümne vihje, et tema tööandja rikub keskkonnaalaseid norme, ja inimene teavitab sellest avalikkust või mõnda riigiasutust, siis kas sellisel juhul saab inimene rikkumisest teavitaja kaitse. Seletuskirjas on nüüd selgelt välja toodud, et kui kuuldud info ei ole põhjalik, ei põhine faktidel ning info edastaja ei ole usaldusväärne, siis ei saa teavitaja ka kaitset. 

Üleliigse info avalikustamine ei ole lubatud 
Palusime varasemalt justiitsministeeriumi selgitust ka olukorra kohta, kus inimesel on õigus rikkumisest teada anda ja kaitset saada, kuid ta avalikustab põhjendamatult ka üleliigset teavet, näiteks ärisaladusi. Ministeerium on selles osas seletuskirja täiendanud ning kinnitanud, et kui teavitaja on avalikustanud ärisaladust, mis ei seondu rikkumisega või seondub rikkumisega vaid kaudselt, siis sellisel juhul ei paku uus seadus teavitajale kaitset ning tööandjal on õigus nõuda töötajalt salastatud teabe avalikustamise eest töölepingus kokku lepitud leppetrahvi. 

Uus seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril 
Tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seadus jõustub eelnõu kohaselt 2024. aasta 1. jaanuaril. Uue seadusega võtab Eesti üle ELi teavitajate kaitse direktiivi. Eelnõu on läbinud ametliku kooskõlastusringi, kuid ei ole veel jõudnud Riigikokku. Eelnõuga saab lähemalt tutvuda SIIN.