Tööandjad soolise võrdõiguslikkuse edendajatena
Riigikogus läbis esimese lugemise soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu, millega suunatakse tööandjaid oma organisatsioonides soolist võrdõiguslikkust edendama. Koja hinnangul ei täida eelnõus olevad lahendused eesmärki, sest soolise palgalõhe põhjused asuvad väljaspool selle eelnõu reguleerimisala. Lisaks tekitavad meetmed ettevõtjatele täiendavat halduskoormust.
2016. aastal oli naiste ja meeste palgalõhe Eestis statistikaameti andmetel 20,9 protsenti. Eesti palgalõhele on iseloomulik, et suur osa sellest on selgitamata. Olukorra parandamiseks on sotsiaalministeerium töötanud välja soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatused, mis toovad kaasa uusi kohustusi ka ettevõtjatele. Samas on kõigil tööandjatel juba aastast 2004 kehtiva õiguse järgi kohustus veenduda, et töö tasustamise põhimõtted on naistele ja meestele võrdsed. Samuti peavad tööandjad edendama soolist võrdõiguslikkust oma organisatsioonis.
Rohkem bürokraatiat
Eelnõu kohaselt peavad kõik tööandjad vähemalt kord kahe aasta jooksul esitama töötajatele teavet naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta. Nimetatud teave peab sisaldama andmed nais- ja meestöötajate keskmise töötasu ning muude töötamisega seoses makstavate tasude ja hüvede kohta organisatsiooni ametigruppide või ametikohtade kaupa. Täna seaduses sellist kohustust ei ole.
Koja hinnangul ei pruugi täiendava teabe avaldamine loodetud kasu tuua, sest paljudes organisatsioonides ei tööta samadel ametikohtadel nii mehed kui naised, mistõttu pole ka nende töötasud võrreldavad. Lisaks kaasneb muudatusega tööandjatele täiendav halduskoormus. Muudatus ei kohtle võrdselt ka kõiki töötajaid, sest organisatsiooni siseselt muutuvad avalikuks vaid osade töötajate töötasud. Näiteks kui ühte ametigruppi kuulub üksteist töötajat, kelle hulgas on üks naine ja kümme meest, siis on naise töötasu organisatsioonis kõigile teada, kuid meestöötajate kohta on avaldatud vaid kümne töötaja keskmine palk. Koda tegi ettepaneku jätta see muudatus seaduseelnõust välja.
Soopõhiste andmete kogumine ja säilitamine
Eelnõuga soovitakse kehtestada ka loetelu soopõhistest andmetest, mida kõik tööandjad peavad oma töötajate kohta koguma ja säilitama. Nendeks andmeteks on personali koosseis organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppides, töötasu ning muud töötamisega seoses makstavad tasud ja hüved, lepingu liik ja kokkulepitud tööaeg.
Täna ei ütle riik ettevõtjatele, milliseid andmeid tuleb koguda. Koja hinnangul puudub riigil vajadus seadusega reguleerida soopõhiste andmete loetelu. Juba praegu peavad tööandjad koguma ning erinevatele riigiasutustele esitama infot (nt TSD, kanded töötamise registrisse), mis võimaldab tööandjal ja ka asjaomasel institutsioonil hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes. Seega plaanitava muudatuse näol on koja hinnangul tegemist ülereguleerimisega ning jääb arusaamatuks, miks on vaja loetelu seadusesse sisse kirjutada.
Eestis tehtud uuringud näitavad, et suur osa palgalõhest on tingitud ühiskonnas juurdunud mõttemallidest ning neist tulenevatest valikutest. Samuti on oluliseks palgalõhe allikaks ametialane ja sektoriline segregatsioon ehk see, et naised teevad töid, mis on ühiskonnas madalamalt väärtustatud ja seeläbi madalamalt tasustatud ning sektorites, kus makstakse madalamat palka. Kuna palgalõhe tekkimisel ning püsimisel ei ole ühte kindlat põhjust, vaid see on seotud väga erinevate üksteisega seotud teguritega, siis on sooliste palgaerinevuste vähendamiseks ka erinevaid meetodeid. Eeltoodud põhjuseid on võimalik muuta ühiskondlike hoiakute muutmisega, mitte ainult seaduse abil. Seega tuleks õigusselguse parandamiseks tõsta tööandjate teadlikkust ning selgitada soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevate normide tausta ja kasu ühiskonna jaoks.
Eelnõu jõustub 2020. aasta 1. juulil.
Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 10. oktoober.