Toomas Lumani kõne Ärihooaja avamisel 27.08.2022
Head Kaubanduskoja liikmed ja sõbrad, head külalised!
On hea, et mõni asi on ajas ka püsiv ning jätkuvalt huvipakkuv. Ärihooaja avamist oleme erinevates Eesti paigus korraldanud tänaseks juba 25 korda. Oleme leidnud võimaluse tulla kokku ja suhelda sõltumata sellest, kas majandus kasvab või kahaneb, kas meil on pandeemia või mõni muu kriis parajasti päevakorral. Tuleb taas möönda, et eesti inimene on ettevõtlik ja samas ka visa ja kindlameelne.
Kuna ärihooaja algus ja kooliaasta algus on lähestikku, on üheks jututeemaks, nii siit lavalt, kui ka ettevõtjate seas laiemalt, olnud haridus. Mure hariduse kvaliteedi pärast on laialdane. See puudutab kõiki haridustasemeid ja valdkondi – alates lasteaiast kuni kõrgkoolini välja. Haridussüsteem on tervik ja nii tuleb seda ka võtta. Ei piisa ainult ühele osale keskendumisest. Kui baas on nõrk, pole ka ülikooli asja. Seetõttu kutsun alustuseks kõiki osapooli ülesse vaatama haridussüsteemi ikka tervikuna ja mitte ühtegi osa ära unustama.
See, et täna räägitakse õpetajate puudusest üha kirglikumalt näitab, et probleem on väga, väga tõsine. Kaubanduskoja juhatus on sellest rääkinud juba aastaid ning 2018, kui avaldati OSKA raport hariduse ja teaduse valdkonnast sai olukord kõigile nähtavaks, kes seda vaid vaadata julgesid. Kuigi tunne oli juba varem halb, kinnitas uuring tookord must-valgel, et aineõpetajatega on kõikidel haridusastmetel kehvasti. Eriti hull oli olukord ja prognoos reaalvaldkonna õpetajatega. Neid nappis ning olemasolevatel oli juba siis vanus kõrge. Tookord vaadati 2017 andmeid, täna 2021 andmeid. Elektri hinna kasv, selle kõrval mis meile nendest tabelitelt vastu vaatab, on väike mure. Esimest vähemalt veel on ja loodetavasti suudame oma tootmisega, enda vajadused ka targalt juhtides veel katta. Õpetajatega on aga nii, et paari aasta pärast pole klassi ette enam lihtsalt kedagi saata. Ligi 30% füüsika ja keemia aineõpetajatest on vanemad kui 60 aastat. Oluliselt parem ei ole pilt ei matemaatika, keelte, ega ajaloo õpetajatega. Kutseõppes on olukord hullemgi, kui üldhariduses.
Kas asendame tahvli ekraaniga ja õpetaja hologrammiga?
Võib olla ongi see paratamatus, kuid paraku näitasid viimased aastad aga üsna hästi, milline mõju on distantsõppel, kui õpetaja ei jälgi ega juhenda. Kõigile ekraan ei sobi. Samuti ei asenda see inimlikku tuge ja arutelu õpetajaga, mida iga õppija arenguks vajab. Õpitulemuste saavutamise tase kukkus koguni nii palju, et kohustusliku haridusstandardi saavutamist kontrollivatest eksamitest loobuti. Õnneks ajutiselt ja mitte püsivalt nagu samuti on ministeeriumi poolt vahepeal soovitud.
Mis olukorda muudaks? Nagu ütleb viimases koja Teatajas Tallinna Kuristiku gümnaasiumi direktor, siis väga oluline komponent noorte motiveerimisel õpetajaks hakkama on loomulikult palk. Täistööajaga töötav ja magistriharidusega õpetaja peab saama motiveerivat tasu, sest temast sõltub otseses mõttes meie tulevik. Kui soovime tagada õpetajate järelkasvu, siis peaks ka alustav magistriharidusega õpetaja saama töötasu ilma ületundide ja lisatöödeta brutopalgana vähemalt 120-130% Eesti keskmisest palgast. Koolijuhtidega rääkides on selge, et algaval kooliaastal on viimane aeg välja töötada õpetajate karjäärimudel, kus õpetaja professionaalne areng on tihedalt seotud töötasu märgatava kasvuga.
Peame kujundama kiirelt ühiskonna, kus näiteks füüsika, matemaatika ja keemia, aga samuti insenerierialade tippõpetajate töötasu on võrreldav teiste valdkondade reaal- ja inseneriharidusega spetsialistidega.
Kui me õpetajate järelkasvu koheselt järele aidata ei suuda, siis oleme läbikukkunud. See ei ole mitte hariduse küsimus, see on ka rahvusliku julgeoleku küsimus.
Head külalised. Järjekordsed Riigikogu valimised lähenevad ja kõik üritavad jälle rääkida maksudebatist. Nagu teeks see meid kõiki jõukamaks. Jätkuvalt võin kinnitada, et ei tee. Loobugem maksudebatist ja muudest asendustegevustest ning rääkigem eesmärkidest. Õpetajate, politseinike, päästjate ja teiste esmatähtsate avalike teenuste pakkujate olemasolu ja motivatsiooni tagamine on prioriteetide küsimus. Kui tahame teha aga kõik õnnelikuks, pakkuda samal ajal maksumaksjate poolt tasutud ja üha kallinevat ühistransporti, tagada ühtset ravikindlustus sõltumata sissetulekust, maksta riigi poolt kinni piiramatult hobiharidust, siis loomulikult ei jagu kogutud maksurahast. Aga see ongi valikute küsimus. Millestki tuleb loobuda. Kõike ei saa. Maksurahal on piirid. Samuti laenuvõimalustel.
On küll valus oma valijatele öelda, et enam ei saa, kuid usun, et lõpuks mõistab ka valija, mis on päriselt oluline ja edasiviiv. Oma lapsele soovib ju iga lapsevanem parimat.
Ning lõpetuseks. On hea meel, et meil õnnestus ärevatele aegadele vaatama, tulla külla Ämari lennubaasi, Eesti õhuväele. Sellist võimalust ei avane iga päev ning seetõttu soovin kaubanduskoja poolt ühtlasi tänada nii endist õhuväe ülemat, kindral Rauno Sirki, lennubaasi ohvitsere ja allohvitsere ning õhuväe tänast ülemat, kolonel Toomas Susi. Aitäh!
Sellega kuulutan ma ka tänase ärihooaja ürituse avatuks!
Toomas Luman, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees
Foto: Erlend Štaub