Toomas Lumani kõne Ärihooaja avamisel 31.08.24
Head Kaubanduskoja liikmed ja sõbrad, head külalised!
Tere tulemast järjekordsele ärihooaja avamisele. Hea meel on teid tervitada täna siin, Miinisadamas, Eesti mereväe baasis. Ning loomulikult täname kaitseväelasi, et nad olid valmis meid siin vastu võtma.
Riigikaitsega seotud objektidel ärihooaja avamist korraldades, oleme teadlikult võtnud eesmärgi, tutvustada oma liikmetele veidi rohkem seda, millega kaitsevägi tegeleb. Mis eriti praegusel ajal, kui räägitakse palju riigikaitsest ja kaitsevõimest, on äärmiselt oluline. Mida rohkem me teame ja ise näeme, seda mõistetavamad on kindlasti ka otsused, mida tehakse kaitsevõime suurendamiseks.
Täna on siin kohal ka päästeteenistus ning politsei ja kaitseliit. Kõigil neil on väga oluline roll täita meie riigi kaitsmisel ja turvatunde loomisel. Ilma nendeta ei saaks riik toimida ning seetõttu on paratamatu, et ka nende funktsioonide rahastamisest palju räägitakse. Ja see, et räägitakse on hea. Kui tehakse, on veel parem.
Riigikaitsemaksu ma hetkel lahkama ei hakka, kuid nii nagu mistahes teistegi maksude puhul on kaubanduskoda pidanud alati oluliseks kolme põhimõtet: maksu administreerimine peab olema lihtne ja efektiivne, maksu baas peab olema võimalikult lai ning maks ei tohi soodustada ebavõrdse konkurentsi tekkimist. Ja loomulikult on oluline seegi, et maksudega ei mõjutataks negatiivselt ettevõtete konkurentsivõimet. Viimast on muidugi keeruline praktikas tagada, sest lõpuks tähendab iga maks seda, et raha viiakse majandusest välja, et seda poliitiliste vaadete alusel ümber jaotada. Mis kahjuks enamasti ülemäära efektiivne või majandust toetav tegevus muidugi ei ole. Ja nii ongi selge, et maksukoormuse suurendamise võrra jääb ettevõtlusel võimalusi investeeringuteks ja arenemiseks vähemaks.
Kuigi riigikaitsemaksu valguses on aeg ajalt üritatud väita nagu ettevõtjad ei oleks valmis panustama, siis nii see kindlasti ei ole. Jättes kõrvale asjaolu, et eks tulumaksugi saab koguda rohkem vaid siis kui keegi on võimaldanud asju nii korraldada, et tulu üldse tekiks. Julgen kinnitada, et valdav osa ettevõtjaist on valmis erakorraliselt ka rohkem panustama, kui on selge, milleks ja kuidas seda panust kasutatakse ning sellega ei kaasne täiendavat bürokraatiat. Just soov, leida mõistlikke ja toimivaid lahendusi, on põhjus, miks erinevaid alternatiive ettevõtete klassikalisele tulumaksule oleme välja pakkunud ja pakume kindlasti veelgi, kui selleks vajadus on. Oleme kaubanduskojas alati pooldanud, et lahendusi otsitakse läbi argumenteeritud dialoogi, mitte uskumuste põhiselt. Just maksuküsimused peaksid olema need, kus me räägime rohkem faktidest ja vähem emotsioonidel põhinevatest veendumustest.
Oleme korduvalt öelnud, et kui soovitakse rääkida maksude tõstmisest, siis tuleb rääkida ka kogutud maksude kasutamisest. Pean kohaseks tunnustada neid poliitikuid, kes vähemalt sõnadeski on väljendanud muret, et raha kasutamine pole ammu enam piisavalt läbipaistev või arusaadav. Et midagi kuskil efektiivsemaks muuta, on vaja esmalt saada aru, kui palju kulutatakse, millele kulutatakse ja mida vastu saadakse. Ettevõtet juhtida nii, et seda ei tea, pole võimalik. Riiki seevastu paistab, et saab üsna edukalt ja ei ole suurem üllatus kui kuskilt leitakse jälle mõnikümmend unustatud ja kasutuna seisvat miljonit. Sellised „leiud“ ei veena uskuma, et riigi rahandus on korras ja arusaadav. Aga loodame, et olukord paraneb.
Selge on siiski see, et meil tuleb väga kriitiliselt vaadata otsa kogu avalike teenuste spektrile ning teha valikuid, mida jätta ja mida mitte. Seni oleme valdavalt avalikke teenuseid ainult juurde loonud, küsimata sealjuures, mis on nende kulu.
Kärbetega stiilis 5, 3 või 2% me paraku nähtavat muutust ei saavuta. Eesmärk peab olema selline, et selle saavutamine nõuaks reaalselt mingite tegevuste revideerimist ja ebavajaliku lõpetamist. Kui me kulutame ressurssi sellele, et kontrollida mikroettevõtteid, kus sageli ongi vaid üks-kaks töötajat ja nõuame, et nad peavad hindama näiteks oma tööga seonduvat vaimset riski, siis ma jään selle juurde, et see ei ole hädavajalik tegevus. Kuhugi peab tekkima selge piir – mis on üksikisiku või ettevõtja vastutus ja kuhu maani me peame mõistlikuks, et sekkub riik. Riigi funktsioon ei saa seisneda igale teovõimelisele inimesele lapsehoidjaks olemises ja tema elu korraldamises.
Head külalised. Kindlasti oleks teemasid, millest rääkida veel palju. Haridus on üks neist. Järgnev aasta saab olema kindlasti oluline kutse- ja ametiõppe jaoks. See valdkond on olnud aastaid alatähtsustaud ja alarahastatud. Mul on hea meel, et sellega on hakatud jõulisemalt tegelema, sest tugev ametialane haridus ja tugevad ametikoolid on kindlasti ka ettevõtjate huvides. Meie kõigi huvides. Ettevõtjad peavad selles protsessis kindlasti julgemalt ja selgemalt oma seisukohti väljendama.
Olen seisukohal, et ametikoolide ja üldhariduskoolide suurem sidustamine on hädavajalik. Samuti ka koolituskohtade ühtne planeerimine ja tellimine ametikoolides ja gümnaasiumites riigi poolt. On vältimatu seegi, et lähimate aastate jooksul tuleb arvestatav hulk tänaste gümnaasiumite gümnaasiumiastmeid sulgeda, sest alla 180 õpilasega gümnaasiumiaste ei taga üldjuhul koolile võimekust, et pakkuda piisavalt kvaliteetset haridust. Pole piisavalt ei õpetajaid ega tugispetsialiste ning sellise hulga koolimajade remontki käib selgelt üle jõu. Need küsimused ei lahene iseenesest.
Kuna uus õppeaasta on peatselt algamas, siis on kohane lõpetada positiivse teadmisega, et vähemalt alushariduse pedagoogide vastuvõtud on ülikoolides kasvanud ja noori vähemalt see valdkond on hakanud huvitama. Kui tuleks nüüd ka reaalainete õpetajaid juurde, oleks rõõmustamiseks põhjust veelgi rohkem.
Ja lõpetuseks.Tänan kõiki kaubanduskoja liikmeid nende jätkuva panuse eest Eesti ettevõtluse arendamisse. Soovin edu kaitseväelastele ning kõigile teistelegi julgeoleku ja turvalisuse tagajatele, kes teevad oma tööd pühendumusega. Edukas on ikka vaid see, kes ise selle poole sihikindlalt püüdleb!
Aitäh, et tulite ning rõõmsat koosviibimist!
Toomas Luman, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees
Foto: Erlend Štaub