Tööstusettevõtete tööshoidmisest sõltub Eesti majanduse käekäik 

Praegu, mil paljude ettevõtete töö on Eestis seiskunud, on väga oluline hoida tuksumas Eesti töötleva tööstuse ehk meie ekspordimootori süda. Töötlev tööstus on olnud Eesti kõige olulisem majandussektor: 120 000 töökohaga toob tööstus riiki enam kui 70% meie ekspordirahast. 2019. aastal oli Eestis toodetud kaupade eksport 10,2 miljardit eurot.  

2020. aasta veebruaris korraldas Swedbank tööstusettevõtete uuringu meie suurima majandussektori hetkeolukorra ja plaanide kaardistamiseks. Kahjuks on viimase kuu jooksul olukord muutunud ja seetõttu ei ole mõtet rääkida ettevõtete majandusprognoosidest. 

Käimasoleva kriisi mõju suurust aitab hoomata Hiinas toimunu – radikaalsete meetmete rakendamine viiruse kontrolli alla saamiseks tõi esimeses kvartalis kaasa Hiina majanduse kogutoodangu languse hinnanguliselt 12% võrra. Viiruse kiire levik Euroopas ja Ameerika Ühendriikides mõjutab meie sihtturge tugevalt juba praegu – inimesed püsivad kodus ja teevad vaid hädavajalikke kulutusi. See omakorda viib tarbimise vähenemiseni.  

Majanduslangus tuleb, aga kui suur? 
Kuigi Hiinas suudeti viiruse levik alla suruda kahe-kolme kuuga, ei tähenda viiruse kontrolli alla saamine kohe majanduse täiemahulist taastumist. Ühelt poolt on kodumajapidamised arusaadavalt ettevaatlikud tarbimisel ja kulutuste tegemisel, teisalt langeb rahvusvaheline nõudlus. Negatiivse mõju suurust on raske hinnata, kuna see sõltub viiruse ohjeldamise kiirusest. Swedbanki hinnangu kohaselt langeb Eesti majandus tänavu 5–9%, olenevalt sellest, milline stsenaarium teoks saab.  

Viirusest põhjustatud vahetu mõjuna tajume Eestis koheseid tagasilööke kaubanduses, teeninduses ja reisimisega seotud valdkondades – Eesti inimesed püsivad vastutustundlikult kodus. Paljud neist ei saa kodus tööd teha ja väärtust luua, samuti on perekonnad kulutusi vähendanud. Sama protsess toimub kogu maailmas. Kuigi märtsikuus oli mõju tööstusettevõtete tellimuste langusele veel väike, siis aprillis on mõju juba näha: mitmes sektoris on uued tellimused peatunud, näiteks puitmajade, mööblitööstuse ja trükitööstuse sektoris. Tulevikku vaatavalt mõjutab see kahtlemata meie eksportivaid sektoreid ja töötlevat tööstust.  

Sõõm hapnikku riikide abimeetmetest 
Lootust kriisi mõjude leevendamiseks annavad riikide toetusmeetmed, mis on suunatud ettevõtete abistamiseks. Näiteks on USA hinnanguline abipaketi suurus kaks triljonit dollarit, mis on pea 10% riigi SKP-st. Euroopa riigid on teatanud abimeetmetest, mis ulatuvad keskmiselt 1,5–2%-ni sisemajanduse kogutoodangust. Euroopa Keskpank teavitas 750 miljardi euro suuruse abiprogrammiga alustamisest. Ka Eesti on tulnud välja mitmesuguste meetmetega ettevõtete toetamiseks. 

Väga olulisel kohal on meie riigi poolt töötasude toetuseks loodud meetmed ja tugi ettevõtete finantskohustuste tagamisel. Arvestades tööstuse vajadustega, on vaja töötasude hüvitamist pikendada ka pärast maikuud, sest tööstussektorile saabub müügimahtude langusest tingitud tagasilöök paarikuuse viitega.  

Tööstus sõltub otseselt transpordisektoris toimuvast nii tootmissisendite hankimisel kui ka kauba eksportimisel. Seetõttu on diplomaatia roll meie kaubateede lahtihoidmisel kriitilise tähtsusega. Lisaks logistikaprobleemidele Hiinaga tekkisid märtsis raskused Euroopas, kus näiteks Poola piiridel oli veokite järjekord enam kui 50 kilomeetrit pikk. 

Uued võimalused tuleb üles leida 
Kuigi meie majanduse väljavaade on üsna tume, võib see pakkuda tööstusele ka võimalusi. Ühelt poolt on tähtis esikohale seada inimeste tervis ja töötajate ohutus viiruse leviku maksimaalseks tõkestamiseks ning teisalt tagada ettevõtete töö jätkumine. Kui suudame viiruse leviku kiirelt alla suruda, siis pakub see meie ettevõtetele lühikeses plaanis eeliseid rahvusvahelisel turul. Tööturu olukord võib pakkuda võimalusi nii vabanenud inimeste kui ka välismaalt naasnud spetsialistide palkamiseks ettevõtetes, kus on piisavalt tellimusi. 

Rahvusvahelistes tarneahelates jätkuvad muutused, liigne kontsentreeritus on neis selgelt välja tulnud. Eestil võib olla võimalus mingites sektorites või segmentides turuosa võtta ja mahte kasvatada. Kogu tarneahela riski panemine ühele riigile või tarnijale, nagu see on olnud siiani, võib tulevikus rahvusvahelises äris olla ettevõtte jaoks liiga suur risk.  

Eestis sõltume väga palju Skandinaavia turust. Ainuüksi Soome ja Rootsi turg moodustavad kokku kolmandiku kogu meie ekspordist. Swedbanki tehtud tööstusettevõtete uuringu kohaselt on Soome kolme olulisema turu seas igal teisel Eesti tööstusettevõttel ja Rootsi igal kolmandal ettevõttel. Samas pakuvad need turud meile jätkuvalt kasvuvõimalusi, kuna Soome impordist moodustavad tarned Eestist vaid 3,1% ja Rootsis vastavalt 0,9%. Seetõttu tasub nende riikide arengutel silm peal hoida. 

Automatiseeritud tehastel eelis 
Kuigi kriisi tõttu muutub ka Eesti tööturg, on konkurentsis teiste riikidega edasivaatavalt oluline investeerida konkurentsivõime tõstmisesse. Kui vaatleme uute tehnoloogiate rakendamist tööstuses, näeme värske uuringu andmetest, et Eesti tööstusettevõtted investeerivad järjest enam uutesse tehnoloogiatesse. Paradoksaalsel moel on praeguses kriisis viiruse levides lihtsam töös hoida enam automatiseeritud ja digitaliseeritud tööstusettevõtteid, kus töötajaid on ühes vahetuses vähem ning töökohad tehases on rohkem hajutatud.  

Viiruse levides on lihtsam töös hoida enam automatiseeritud ja digitaliseeritud tööstusettevõtteid, kus töötajaid on ühes vahetuses vähem ning töökohad tehases on rohkem hajutatud.  

Kiirelt muutunud olukord on sundinud ja sunnib ka edaspidi ettevõtteid ja inimesi otsima ning kasutama senisest enam digitaalseid võimalusi töö ja elu korraldamisel. Tõenäoliselt oleme ühiskonnana nüüd valmis võtma ettevõtetes kasutusele kiirema tempoga digitaalseid lahendusi, mis võimaldavad tööd tõhusamalt ja turvalisemalt korraldada.  

Automatiseerimisel muutub järjest olulisemaks tööstusrobotite rakendamine tootmises ja ERP-süsteemide (majandustarkvara ressursside planeerimise ja juhtimise automatiseerimiseks) kasutuselevõtt. Uue suunana plaanivad ettevõtted järjest enam ära kasutada tehisintellekti võimalusi. Kui kogu tööstuses tegeleb sellega 8% ettevõtetest, siis toiduainetööstustest plaanib tehisintellekti võimalustesse investeerida iga kuues ettevõte järgmise kahe aasta jooksul.  

Tööstussektorites pole olukord sarnane  

• Puidutööstus on tugevalt mõjutatud Euroopa metsi kimbutavast üraskiprobleemist. Kesk-Euroopas on raiemahud seetõttu tavapärasest suuremad ning see on viinud puidu hinna alla. Sooja talve tõttu kujuneb üraskitest tõsist tähelepanu vajav probleem ka Eesti metsades. Eelnenud aastatel on Eesti puidutööstus palju investeerinud järeltöötluse võimalustesse, mis võimaldab väärindada Eesti puitu ning luua kõrgepalgalisi töökohti just suurematest keskustest väljaspool. Selle tõttu valmivadki Eestis viimistletud lauad, liistud, uksed, aknad ja kõrge lisandväärtusega puitmajad.  
• Toiduainetööstus on sarnaselt puidutööstusega keskmisest enam investeerinud automatiseerimisse, et tulla toime töötajate nappuse ja kiire palgakasvuga. Praeguses kontekstis on see tööstusharu Eestile eriti oluline toiduainetega varustatuse tagamisel. 
• Masina- ja metallitööstus on suutnud tarneahelates oma positsiooni parandada ja hoida tööstuses keskmisest kõrgemat kasumimarginaali (2019. aasta keskmisena sektoris 6%). Kõrgest lisandväärtusest annab aimu ka sektoris makstav keskmine palk, mis ulatus 2019. aasta neljandas kvartalis statistikaameti andmetel 1650 euroni. 
• Põlevkivi- ja energeetikasektori ettevõtete tulemustele on suurimat mõju avaldanud CO₂ kvootide hinnatõus ning sel aastal oluliselt langenud nafta hind.  
• Teisi tööstusharusid on tugevalt mõjutanud kiiresti kasvanud palgad ja tööjõu nappuses. Viimase aasta jooksul on paljud rõivatootjad ja mööblitööstused otsustanud oma tootmisüksused Eestis sulgeda. Edasivaatavalt on tugevama konkurentsivõimega just need ettevõtted, kes investeerivad rohkem automatiseerimisse, digitaliseerimisse ja tootearendusse. 

Soovitused pandeemia mõjudega toimetulekuks 

Riskide juhtimisel on praegu kõige olulisem keskenduda järgmiste riskide juhtimisele:  

• töötajate massiline haigestumine, karantiin 
• müügi seiskumine, oluline langus 
• sisendite märkimisväärne hinnatõus 
• tooraine ja varuosade tarnete ajutine seiskumine 
• transpordipiirangud 

Ettevõtte talitluspidevuse tagamiseks: 

• meetmed viiruse leviku tõkestamiseks ja tööohutuseks 
• kriitiliste funktsioonide kaardistus 
• töötajate asendamise ja hajutamise võimalused  

• kaugtöö, outsourcing’u kasutamine 
• lisalikviidsuse hankimise võimaluste kaardistamine 
• hankijate valiku laiendamine ja alternatiivide kaardistus (sh transport) 

Likviidsuse juhtimisel valmistu negatiivseks stsenaariumiks: 

• Kärbi püsikulusid nii palju kui võimalik, et olla valmis järjekordseks ajutiseks müügi seiskumiseks. 
• Arvuta välja ettevõtte ellujäämiseks vajaliku puhvri suurus. 
• Hoia ja loo ettevõttes likviidsust.  
• Maanda ostjate makseriske. 
• Hoia hankijatega sidet makselimiitide säilitamiseks. 

• Räägi pangaga ja kindlasti teavita, kui asjad halvenevad. 
• Praegu ei ole sobiv aeg dividende välja maksta ja uut kallist sõidukit liisida. 

Uute suuremahuliste investeeringute alustamisega on mõistlik oodata paar kuud kuni viiruse kontrolli alla saamiseni. Selle ajaga peaks olema paremini teada viiruse võimalik mõju teise poolaasta tellimustele ning võimalikele takistustele investeeringu elluviimisel, näiteks vajaliku tööjõu olemasolu ehitamisel, seadmete tarnijate poolt vääramatu jõu klausli rakendamine jne. Kui praegu alustada suuremahulise uue investeeringuga, on vaja arvestada täiendavate puhvrite loomise vajadusega. 

Kuidas pank saab ettevõtetele abiks olla? 

Väga tähtis on koostöö ja suhtlemine pangaga, eriti kui on näha probleemide tekkimist ning ettevõtte likviidsus muutub pingeliseks. Kus vähegi põhjendatud, saab pank kaasa aidata lahenduste leidmisel, kas siis maksepuhkuse või muude ettevõtte likviidsust toetavate vahendite abil, sh KredExi meetmete abil. Oleme pandeemia tõttu surve alla sattunud ettevõtetel lihtsustanud maksepuhkuse taotlemise võimalust, millega saab laenu põhiosa maksed kuni kuus kuud edasi lükata. Lisatasusid sellega ettevõtetele ei kaasne. Maksepuhkuse taotlemisel on pangale oluline selge ja põhjendatud tegevusplaani olemasolu. Erakorralise olukorra alguses tegi pank esimese kümne päevaga ettevõtetele maksepuhkuse andmiseks enam kui tuhat otsust. 

Artikkel ilmus kaubanduskoja ajakirja Teataja märts-aprill numbris.
Autor: Raul Kirsimäe, Swedbanki tööstusosakonna juhataja