Tööstusheite direktiivi eelnõu vajab täiendavat analüüsi
Euroopa Komisjon on välja tulnud tööstusheite direktiivi ja Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrit käsitleva määruse muutmiste ettepanekutega, mille eesmärgiks on toetada Euroopa rohekokkuleppe eesmärkide nagu saastevaba keskkond ja ringmajandus saavutamist.
Kaubanduskoja hinnangul vajab tööstusheite direktiivi muutmise eelnõu enne selle vastu võtmist veel palju tööd, sest see on liiga ebaselge, kohati jääb arusaamatuks, millistele ettevõtetele muudatuste jõustumisel direktiiv kohalduma hakkab ning lisaks on mitmed uued sätted üle reguleerimine, mis toob ettevõtetele kaasa suure halduskoormuse tõusu ja lisainvesteeringute vajaduse. Lisaks ei selgu eelnõust, mis saab juba kehtivate õigusaktide alusel välja antud lubadest.
Tööstusheite direktiivi muutmise eesmärgid saavutada rohelisem elukeskkond ja ringmajandus on küll tänuväärt ja olulised, kuid jõulised eelnõu muudatused võivad hoopis kaasa tuua olukorra, kus praktikas ei ole nõudeid võimalik täita või ettevõtted kolivad oma käitised Euroopa Liidu alalt väljapoole.
Muudatused võivad ohustada ettevõtjate konkurentsivõimet
Kaubanduskoja hinnangul võib direktiivi eelnõus pakutud ebaselgel ja samas liiga jõuliste nõuetega kujul vastuvõtmine olla ohuks ettevõtlusvabadusele ja konkurentsivõimele. Näiteks näeb eelnõu ette plaani uuendada tööstussektorite PVT-sid, kuid kas sellesse arutellu kaasatakse valdkondade spetsialistid ning arvestatakse valdkonna eripärade ja tööpõhimõttega, ei ole teada.
Küll aga saab eeldada, et tööstusheite direktiivi muutmine toob ettevõtjatele kaasa palju lisakulutusi, halduskoormuse tõusu ning investeeringuid, et oleks võimalik neid nõudeid täita. Suurte täiendavate investeeringute vajadus võib ettevõtjate konkurentsivõimelisust vähendada, sest COVID-19 viiruse ja Ukrainas Venemaa alustatud sõja mõjud majanduse olukorrale ja ettevõtluskeskkonnale on muutnud keeruliseks täiendavate investeeringute tegemise. Eriti keerukaks võib see osutuda mikro-, väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Seega on vaja täiendavalt analüüsida eelnõu muudatusettepanekuid Eesti ettevõtlusmaastiku vaatest, sealhulgas vajab hindamist, kas nii ranged reeglid on mõistlikud, proportsionaalsed ning praktikas järgitavad.
Eelnõu näeb ette keskkonnajuhtimissüsteemi kohustuse koos kliimaneutraalsuse plaaniga
Komisjoni plaani järgi peavad kõik direktiivi lisas I toodud käitlejad kehtestama ja rakendama oma ettevõttes keskkonnajuhtimissüsteemi, mis peab olema kooskõlas PVT-järeldustega ning keskkonnajuhtimissüsteemi osa peab olema ka ettevõtte ümberkujundamiskava, milles on kirjeldatud plaan, kuidas 2050. aastaks ettevõte saavutab kliimaneutraalsuse (plaan peab valmima 30. juuniks 2030).
Eelnõu on aga nende kohustuste osas ebaselge, sest näiteks ei ole mõistetav, kas see kohustus laieneb ka kõigile mikro-, väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Lisaks eeldab nende kohustuste täitmine eriteadmisi ning täiendavaid investeeringuid, samas on täitmiseks antud aeg on lühike, eriti, kui ettevõtja peab selle töö kolmandalt isikult tellima, sest endal vajalikud teadmised puuduvad. Tulenevalt sellest, et muudatused on ühest küljest üle reguleerimine ja teisalt ebaselged, tegi kaubanduskoda ettepaneku, et Eesti ei peaks keskkonnajuhtimissüsteemi puudutavaid muudatusi eelnõus välja pakutud kujul rakendama.
Ebamõistlikult kõrge karistusmäär rikkumise puhul
Kaubanduskoda ei toeta muudatusettepanekut, mille kohaselt juriidilise isiku poolt toime pandud rikkumise korral on trahvi maksimumsumma vähemalt 8 % ettevõtja aastakäibest asjaomases liikmesriigis. See tähendab, et kui Eesti ettevõtte näiteks rikub direktiivi alusel välja anud käitise loa kohustusi ja põhjustab ulatusliku keskkonnareostuse, siis võib ettevõtte karistus olla isegi 8% aastakäibest Eestis. Kaubanduskoja hinnangul on selline karistusmäär ebamõistlikult suur, sest vastutav isik jääb ilma majanduslikust kasust ning see omakorda mõjutab tema võimekust teha vajalikke investeeringuid.
Samuti on ebamõistlik ettepanek, mille kohaselt kolmanda isiku nõude korral on tõendamiskohustus, et rikkumine tekitas kahju, rikkumise eest vastutaval isikul ehk ettevõtjal, kes võis rikkumise toime panna. Selline lähenemisviis tõendamiskohustusele tähendab, et ettevõtte on süüdi juba enne süüdi tunnistamist ning see on vastuolus meie õigussüsteemiga.
Kaubanduskoda tegi ettepaneku tõsta põllumajandussektori loomühikute arvu
Kaubanduskoda tegi ettepaneku tõsta direktiivi eelnõus toodud kodulindude, sigade ja veisekasvatajatele kehtestada plaanitava loomühikute arvu 150 kõrgemaks või mitte rakendada sama arvutusmeetodit kogu EL-is, sest eelnõu ei arvesta Eesti põllumajandusettevõtete suurusega.
Lisaks on eelnõuga plaanis loomühikute arvestamisel lugeda kaks üksteise lähedal olevat käitist, mille omanik on üks isik või ettevõte, ühtse üksusena. Näiteks täitub 150 loomühikut juba umbes 100 veisega ja seega võib direktiivi nõuete täitmise kohustus tekkida Eesti mõistes väikesele pereettevõttele. Loomühikud ei arvesta ka loomakasvatuse tsüklitega, mil loomade arv käitises erineb. Seega toob nii madal loomühikute arv ettevõtetele niigi väga bürokraatlikus sektoris kaasa ülemäärase halduskoormuse tõusu ja investeeringute vajaduse.
Luuakse uus veebipõhine tööstusheite portaal
Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrit käsitleva määruse muutmise ettepanek näeb ette uue veebipõhise tööstusheite portaali loomise senise registri asemel. Kahjuks ei selgu eelnõust, kui palju uus portaal ettevõtjate halduskoormust mõjutab ning kas võib tekkida võimalus, et ettevõte peab samasisulisi aruandeid esitama mitmetele asutustele mitmetes keskkondades. Samuti ei ole avaliku portaali plaani osas selgust, kuidas on kindlustatud, et selle kaudu ühelgi juhul ei kahjustata ettevõtete mainet avalikult ja ei saa ärisaladused avalikuks kolmandatele isikutele.
Tööstusheite direktiivi ja uue tööstusheite portaali määruse eelnõudega saad lähemalt tutvuda SIIN.