Töövahendi ohutusjuhendi vajadus sõltub mõistlikkuse põhimõttest ja riskianalüüsist
Koda pöördus Sotsiaalministeeriumi poole seoses tööandjatele kehtestatud nõudega koostada kõikide kasutatavate töövahendite kohta ohutusjuhend, sh näiteks ka klammerdaja kasutamise kohta. Tegime ettepaneku piiritleda ohutusjuhendite koostamise ja ohutuskaartide hankimise nõuded nii, et need oleksid tööandjale selgemad ja vähemkoormavad. Ministeerium saatis vastuse, kus täpsustab, millal vastavaid dokumente koostama või hankima peab.
Koda tegi ettepaneku täpsustada, milliste töövahendite kohta tuleb koostada ohutusjuhend
Ministeeriumile saadetud kirjas tõime välja, et ohutusjuhendi kohustus on sätestatud liiga laialt ja võib praktikas tekitada olukordi, kus ettevõtjale ei ole selge, kas läheneda mõistlikult või juhinduda grammatilisest tõlgendusest ja luua ohutusjuhend kõikide töövahendite (sh nt rehale, klammerdajale) kasutamise kohta, sõltumata kasutusajast ja -sagedusest.
Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku piiritleda kehtivat sõnastust või alternatiivina koostada tööandjate jaoks selge juhend konkreetselt välja toodud kriteeriumitega. Ühtlasi tuleks vältida olukordi, kus töövahendiga on tootja või müüja poolt kaasas tarbija ohutust silmas pidav ohutusjuhend, kuid tööandja peab lisaks siiski koostama eraldi omapoolse juhendi.
Ministeerium selgitas, et lähtuma peaks mõistlikkuse põhimõttest
Ministeerium tõi saadetud vastuses välja, et ohutusjuhendi koostamise vajadust tuleb hinnata riskianalüüsi käigus. Lähtuma peaks mõistlikkuse põhimõttest ning eesmärgist luua ohutu töökeskkond ja ennetada töötaja tervisekahjustusi. See, kas töövahendi kasutamiseks tuleb koostada ohutusjuhend, sõltub sellest, milline on kasutatav töövahend ning kui suur on sellest tulenev oht tervisekahjutuste tekkimiseks töötajatel või kõrvalistel isikutel.
Ohutusjuhendit ei pea koostama igapäevastele olmeesemetele, mille kasutamine on üheselt selge ning mis ei ole töötajale ohtlikud (nt pliiatsid, tööriided, rehad, labidad jne). Samuti ei ole eraldi juhendit vaja koostada, kui töövahendi kasutusjuhendis on juba kajastatud kõik oluline töötaja ohutuse tagamiseks.
Koda tegi ettepaneku konkretiseerida, millal tuleb hankida kemikaali ohutuskaart
Kehtiva regulatsiooni sõnastus võimaldab ohutuskaardi hankimise nõuet tõlgendada nii, et tööandja peab hankima ja tutvustama töötajale ohutuskaarti ükskõik millise ohtliku kemikaali kasutamise puhul, kusjuures sõltumata selle kasutamise sagedusest või ajalisest kestusest. Näiteks olukorras, kus sekretär peseb kõrvalise tööülesandena aeg-ajalt nõudepesuvahendiga nõusid (kohvitasse, klaase jms), tuleb tööandjal hankida nõudepesuvahendi kohta ohutuskaart ning juhendada sekretäri nõudepesuvahendi kasutamise osas. Kaubanduskoja hinnangul ei ole põhjendatud, et tööandja peab tegema elementaarsete ja igapäevaselt mujal kasutatavate vahenditega seoses täiendavaid toiminguid.
Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku tuua välja konkreetsemad tingimused, mille korral peab tööandja esitama töötajale ohutuskaardi või korraldama juhendamist kokkupuutel ohtliku kemikaaliga.
Ohutuskaarti ei ole vaja hankida siis, kui pakendil on piisavalt teavet
Sotsiaalministeerium tõi välja ühe punkti, millal ohutuskaardi hankimine ei ole vajalik. Tööandjal ei ole vaja hankida ohtliku kemikaali sisaldava aine kohta ohutuskaarti ning seda töötajatele tutvustada, kui pakendil on piisavalt teavet (sh selgesti loetav teave ja teave, mis ei ole kulunud), mille alusel on võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks.
Tänu kaubanduskoja pöördumisele on eeltoodud selgituste osas tänaseks täiendatud ka Tööelu portaali. Muudatused asuvad siin:
Ohutusjuhendi koostamine
Ohutuskaardi hankimine
