Uus aasta toob kaasa mitmeid olulisi seadusemuudatusi

Majutusettevõtetele pakub rahulolu majutusteenuste käibemaksu tõusu ärajäämine. Negatiivsed muudatused seonduvad peamiselt maksuseadustega. Riik on viimasel hetkel otsustanud ära jätta sotsiaalmaksu vähendamise poole protsendi võrra. Lisaks tõstetakse uuest aastast maagaasi aktsiisi 20 protsenti ning 1. veebruarist suureneb diislikütuse ja bensiini aktsiis 10 protsenti.

Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtjate jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest.

Majandusaasta aruannete koostamine muutub lihtsamaks
1. jaanuarist on lubatud mikro- ja väikeettevõtjatel koostada eelmise aasta majandusaasta aruannet lihtsustatud korras. Mikroettevõtjatel on kohustus koostada vaid kaks põhiaruannet: lühike bilanss ning kasumiaruanne. Kui mikroettevõtja soovib pangast laenu võtta, vajab liisingut või krediitkaarti, siis on mõistlik koostada majandusaasta aruanne ikkagi tänases mahus. Väikeettevõtjad peavad koostama ning äriregistrile esitama vähemalt bilansi, kasumiaruande ning maksimaalselt 9 lisa. Jätkuvalt peavad väikeettevõtjad koostama ja avalikustama tegevusaruande. Mikro- ja väikeettevõtjatelt ei nõuta enam rahavoogude aruande ning omakapitali muutuste aruande koostamist. Seoses eelnevate muudatustega on uuendatud ka taksonoomia alusel koostatavate aastaaruannete vorme. 
Vaata lisaks:
Terviktekst

Sotsiaalmaksu langetamine jääb suure tõenäosusega ära
1. jaanuarist pidi vähenema sotsiaalmaks tänaselt 33 protsendilt 32,5 protsendini. Selle tulemusena oleksid tööandjad aastas kokku hoidnud ca 42 mln eurot. Riigikogu võttis detsembri keskpaigas vastu maksumuudatuste kobareelnõu, millega jäetakse ära kavandatud sotsiaalmaksu vähendamine. Seega jääb ka uuel aastal kehtima sotsiaalmaksumäär 33%. 
Kaubanduskoja hinnangul on sotsiaalmaksu langetamise ära jätmine nii lühikese etteteatamise tähtajaga vastuolus maksukorralduse seaduses kirjas oleva kuue kuu reegliga. Seetõttu tegime presidendile ettepaneku jätta seadusemuudatus välja kuulutamata. Tänaseks ei ole president seadust veel välja kuulutanud. 
Vaata lisaks:
Eelnõu

Kütuseaktsiisid tõusevad
1. jaanuarist suureneb maagaasi aktsiisimäär 20%. Esialgu soovis riik uuest aastast tõsta 10% võrra ka bensiini, diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäära. Riigikogu võttis aga detsembri keskel vastu maksumuudatuste kobareelnõu, millega lükati aasta algusesse planeeritud aktsiisitõusud edasi 1. veebruarile 2017. 
Jaanuaris jõustuma pidanud 10-protsendiline alkoholiaktsiisi tõus hakkab samuti kehtima alates veebruarist. Õlleaktsiisi tõstetakse 2017. aasta juulis täiendavalt 70%.

Miinimumpalk tõuseb 470 euroni
Uuest aastast suureneb miinimumpalk täistööajaga töötamise korral praeguselt 430 eurolt 470 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2,78 eurot (hetkel 2,54 eurot). 
Vaata lisaks:
Terviktekst

Kohustuslik üleminek e-arvetele lükkub edasi
Varasemalt soovis riik kohustada ettevõtjaid uuest aastast esitama avalikule sektorile arveid vaid e-arvetena (masinloetav arve, mitte PDF-arve). Riik lükkas selle kohutuse jõustumise viimasel hetkel teadmata ajaks edasi, sest turg ei olnud muudatuseks veel valmis. See tähendab, et järgmisel aastal on ettevõtjatel lubatud avalikule sektorile esitada endiselt nii paber- kui PDF-arveid. Raamatupidamise seaduse kohaselt peab avalik sektor olema valmis e-arveid vastu võtma 1. märtsist 2017. Lisaks sätestatakse seadusega avalikule sektorile saadetavate e-arvete nõuded, millega e-arved peavad kooskõlas olema alates 1. juulist.
Vaata lisaks:
Eelnõu

Välismaalaste Eestis töötamise piirangud lihtsustuvad
Jaanuari keskpaigas jõustuvad mitmed olulised välismaalaste seaduse muudatused, millega lihtsustatakse kolmandatest riikides pärit kodanike Eestis töötamist ja ettevõtlusega tegelemist. Muudatuste hulgas on ka mitmed kaubanduskoja ettepanekud. Näiteks kaob alates 17. jaanuarist nõue maksta välismaalasest töötajale 1,24-kordset Eesti keskmist palka. See asendub Eesti keskmise palga maksmise kohustusega. Suurinvestoril ehk välismaalasel, kes on teinud Eestisse vähemalt ühe miljoni euro suuruse investeeringu, võimaldatakse 18. jaanuarist taotleda elamisluba lihtsustatud korras ning suurinvestorid vabastatakse sisserände piirarvu alt. Lisaks ei lähe sisserände piirarvu alla edaspidi ka need välismaalased, kes töötavad Eestis IKT-valdkonnas või iduettevõtetes. Kaubanduskoja ettepanekul kaob 18. jaanuarist välismaalastel kohustus registreerida pikem kui 183-päevane Eestist eemalviibimine politsei- ja piirivalveametis. Lisaks antakse välismaalastele õigus senise 180 päeva asemel töötada Eestis lühiajaliselt ilma elamisloata kuni 270 päeva aastas. Oluliselt laienevad ka hooajatöö tegevusalad. Kui seni piirdus hooajatöö vaid põllumajanduse valdkonnaga, siis jaanuari keskpaigast lisanduvad sellesse loetellu ka majutuse, toitlustamise, toiduainete tootmisega ning metsandusega seonduvad tööd.

Sotsiaalmaksuvaba haigushüvitis teise ja kolmanda haiguspäeva eest
Uuest aastast on tööandjatel võimalus maksta töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist teise ja kolmanda haiguspäeva eest kuni 100 protsenti töötaja keskmisest palgast. See tähendab, et tööandja saab ise otsustada, kas ja kui palju maksta hüvitist teise ja kolmanda haiguspäeva eest. Tööandjatel jääb alles kohustus maksta haigushüvitist neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva eest vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest palgast.
Vaata lisaks:
Eelnõu

Olulisemad muudatused tulumaksuseaduses 
Tulumaksuvaba miinimum suureneb praeguselt 170 eurolt 180 euroni kuus (2160 eurot aastas). Maksuvaba tulu piirmäär tõstetakse 6000 euroni aastas ehk 500 euroni kuus alates 2018. aastast. Eluasemelaenu intresse võib uuest aastast maksustavast tulust maha arvata üksnes 300 euro ulatuses.

Majutusteenuste käibemaksumäära tõus jääb ära 
Uueks aastaks planeeritud majutusteenuste käibemaksumäära tõstmine 14 protsendile jääb ära. Riigikogu võttis sellise otsuse vastu 19. detsembril ning see jõuab lähipäevadel ka käibemaksuseadusesse. See tähendab, et uuel aastal säilib majutusteenuse maksustamisel vähendatud käibemaksumäär 9%. Muudatuse tulemusena jääb ära turismisektori ja selle külastajate maksukoormuse kasv ca 11 miljoni euro võrra aastas. 
Vaata lisaks:
Eelnõu

Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suureneb 141,9 euroni
Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõuseb 2017. aastast 430 euroni. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 141,9 eurot kuus. 
Vaata lisaks:
Eelnõu

Teatud metalltooteid hakatakse pöördmaksustama
Uuest aastast laiendatakse maksupettuste vähendamise eesmärgil käibemaksuseaduses pöördmaksustatavate kaupade loetelu, kuhu lisatakse mitmed metalltooted. Sellesse loetellu kuuluvad metalltooted, mida peamiselt kasutatakse ehitusteenuse osutamisel ja masinatööstuses, näiteks ehitusarmatuur, lehtmetall nii kerades kui lehtedena, vee ja gaasitorud, nelikanttorud, talad. Kaubanduskoja ettepanekul jäeti pöördmaksustavate metalltoodete hulgast välja keevitustraat ja keevitusvardad.
Vaata lisaks:
Terviktekst
Muudatused

Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasud tõusevad
1. jaanuarist tõstetakse toidu- ja veterinaarjärelevalve eest võetava tunnitasu määra praeguselt 11,1 eurolt 11,5 euroni. Tõusu põhjendatakse eelkõige ametnike palgatõusuga, ametnike arvu muutusega ning hoonete kuludega seotud muudatustega. Tasu tõstmine mõjutab ca 6400 ettevõtjat. 
Vaata lisaks:
Terviktekst

Kehtima hakkab maapõueseadus
Uue maapõueseadusega muutub kehtetuks kaevandamisseadus ning muudetakse ka mitmeid teisi akte. Maapõueseadusega loobutakse maardlate liigitamisest kohaliku ja üleriigilise tähtsusega maardlateks. See tähendab, et edaspidi sõltub selliste maavarade nagu liiv, kruus, turvas jm kuuluvus sellest, kelle omandis on maa. Lisaks nähakse ette muudatusi seoses kaevandamisloa andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamisega. Näiteks peab kaevandamisloa taotlusele lisama täpsema info selle kohta, mis saab kaevandatud maast pärast kaevandamist. Edaspidi saab turba kaevandamiseks taotleda luba üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalal või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardlas. 
Vaata lisaks:
Terviktekst

Jõustub atmosfääriõhu kaitse seadus
Uuel aastal hakkab praeguse välisõhukaitse seaduse asemel kehtima atmosfääriõhu kaitse seadus. Ühe olulise muudatusena on edaspidi õhusaasteloa taotlemine kohustuslik ka siis, kui mis tahes tööstusliku tootmis- või põletusprotsessis saasteainete künniskoguseid ei ületata, kuid õhukvaliteedi hindamisel tuvastatakse heiteallikast põhjustatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamine. Samas ei ole uuest aastast enam vaja koos õhusaasteloaga taotleda eraldi erisaasteluba.
Uue seadusega korrastatakse ja muudetakse ka välisõhu saastamisega seonduvaid määruseid. Näiteks tõusevad osadel tegevusaladel (nt kütuseäri, sea-, veise- või linnukasvatus, põletusseadmed) künnised, millest alates peab ettevõtja käitise tegevuseks taotlema õhusaasteluba. See tähendab, et väiksemad tegutsejad ei pea enam õhusaasteluba taotlema, vaid selle asemel on neil registreerimiskohustus, mis on kiirem ja lihtsam. Samuti muutuvad mõnevõrra ka õhusaasteloa taotlusele ja projektile esitatavad nõuded ning õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa omajate iga-aastases aruandes esitatavad andmed.
Vaata lisaks:
Terviktekst

Küsimustega uuel aastal jõustuvate õigusaktide kohta saab pöörduda kaubanduskoja juristide poole e-posti aadressil juristid[at]koda.ee.