Uus energiatõhususe direktiiv seab ambitsioonikad eesmärgid hoonete energiatõhususele
Euroopa Komisjon on algatanud direktiivi eelnõu, mis käsitleb osana Euroopa Liidu kliimapaketist „Eesmärk 55“ hoonete energiatõhususe teemat. Eelnõu kohaselt peavad alates 2030. aastast ehitatavad hooned olema nullenergiahooned ning energiatõhusust peavad suurendama ka praegu olemasolevad kehvema energiatõhususega ehitised.
Koda suhtub positiivselt kliimaga seotud algatusse, kuid tegi ettepaneku viia läbi mõjuanalüüs, mis näitaks ära, milliste kuludega peaks ettevõtjad arvestama ning kas selliste kulude kandmine eelnõus määratud tähtaegadeks on mõistlikult võimalik ja ei tooks endaga kaasa ehitusturu ülekuumenemist ning sellest täiendavalt tuleneda võivad ohud. Kui mõjuanalüüsi kohaselt ei osutu see mõistlikult võimalikuks, tuleks koja hinnangul eelnõus seatud tähtaegu edasi lükata.
Hooned energiatõhusaks – aastaks 2030?
Vastavalt eelnõule peavad olemasolevad mitteeluhooned vastama aastaks 2027 energiatõhususe klassile F ja aastaks 2030 energiatõhususe klassile E. Energiatõhususe klasside skaala saab täpsemalt paika aastal 2027, mil fikseeritakse hoonete energiatõhususe olukord sel hetkel. 15 protsenti kõige väiksema energiatõhususega hoonetest Euroopa Liidus moodustavad madalaima energiaklassi ehk energiaklass G ning kõrgeim energiaklass A hakkab tähistama nullenergiahooneid. Alates 2030. aastast peavad ehitatavad hooned vastama energiaklassile A ehk olema nullenergiahooned.
Lisaks puudutavad eelnõuga kaasnevad muudatused küttesüsteemide energiatarbimise jälgimist. Eelnõu näeb ette, et hooned, mille kütteseadmete koguvõimsus on üle 290 kilovati, peavad hiljemalt 31. detsembriks 2024 olema varustatud seadmetega, mis koguvad ja salvestavad andmeid küttesüsteemide energiatarbimise kohta ning vajadusel peavad need olema suutelised ka energiatarbimist iseseisvalt vähendama. Alates 31. detsembrist 2029 laieneb see nõue ka hoonetele, mille küttesüsteemide koguvõimsus on üle 70 kilovati.
Ehkki eesmärgid on üllad, ei saa mööda vaadata asjaolust, et ettevõtete jaoks tähendab hoonete energiatõhususe suurendamine sedavõrd kiires tempos ka vajadust leida selle jaoks rahalisi vahendeid, ent samuti võib sellega kaasneda oht ehitusturu ülekuumenemisele.
Direktiivi täpne jõustumisaeg ei ole veel teada.