Vaata, millised muudatused jõustuvad 01.03 töötervishoiu ja tööohutuse seaduses
1. märtsil jõustub töötervishoiu ja tööohutuse seaduses 21 muudatust. Ühe olulise muudatusena lisandub tööandjale uusi kohustusi olukorras, kus teenust osutav füüsiline isik töötab töökohal koos tööandja töötajatega.
Tööandja kohustused suurenevad seoses füüsilisest isikust teenuseosutajaga
Kui teenust osutav füüsiline isik töötab töökohal koos teise ettevõtja töötajatega, peab nende töötajate tööandja teavitama teenust osutavat füüsilist isikut töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Lisaks peab tööandja teavitama teenuseosutajat päästetööde ja esmaabi korraldusest. Täna on tööandjal selline kohustus vaid juhul, kui teenuseosutaja on füüsilisest isikust ettevõtja.
Kaubanduskoja ettepanekul lisandub seadusesse aga põhimõte, et tööandja peab teavitama teenuseosutajat töökohal esinevatest ohtudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest vastavalt vajadusele. Näiteks ei pruugi teavitamiskohustus olla asjakohane, kui teenuseosutaja viib ülikoolis läbi loengu, st tööd tehakse piiratud aja vältel ja töö ei ole kõrge riskiga.
Töid korraldavale isikule või tema puudumisel tööandjale lisandub kohustus viia läbi tööõnnetusega seotud toimingud, kui teenuseosutajal juhtub õnnetus töökohal, kus töötavad koos teenuseosutaja ja töötajad. See tähendab, et muudatuse kohaselt lasub töid korraldaval isikul või tööandjal tööõnnetuse uurimise ja registreerimise kohustus ja vajadusel ka teavituskohustus.
Alates 1. märtsist peab ka füüsilisest isikust teenuseosutaja teavitama töid korraldavat isikut või tema puudumise korral tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta töötajaid. See nõue kehtib olukorras, kus teenuseosutaja töötab töökohal koos teise ettevõtja töötajatega. Täna kehtib see nõue vaid füüsilisest isikust ettevõtjate puhul.
Lisaks hakkab kehtima nõue, et kaks teenuseosutajat peavad teavitama üksteist oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama töötegijate ohutuse juhul, kui tööd tehakse ühes töökeskkonnas. Muudatuse eesmärk on tagada minimaalne kaitse töökeskkonnas, kus ei viibi töötajaid, kuid tegutsevad koos mitu teenuseosutajat.
Iga töövahendi kohta ei pea koostama ohutusjuhendit
Hetkel peab tööandja koostama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Sellest kohustusest võib välja lugeda, et tööandja peab koostama ohutusjuhendi kõikide kasutatavate töövahendite kohta, sh näiteks ka pastapliiatsi ja klammerdaja kasutamise kohta. Selline lähenemine ei ole aga mõistlik.
Kaubanduskoja ettepanekul jõustub 1. märtsil seadusemuudatus, mille kohaselt tuleb edaspidi tööandjal koostada ohutusjuhend tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta üksnes riskianalüüsi alusel. See tähendab, et kui töövahendiga ei kaasne märkimisväärset riski ja seda riski ei ole välja toodud riskianalüüsis, siis ei pea tööandja ohutusjuhendit koostama.
Töökeskkonnavoliniku volituse tähtaeg muutub paindlikumaks
Täna saavad töötajad valida enda hulgast esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni 4 aastat. Kaubanduskoja ettepanekul muutub töökeskkonnavoliniku volituste tähtaeg paindlikumaks. See tähendab, et alates 1. märtsist ei ole volituste tähtaeg piiratud enam nelja aastaga ehk töötajad võivad valida endale esindaja ka näiteks viieks või kuueks aastaks.
Sama muudatus jõustub ka seoses töökeskkonnanõukogu liikmete volitustega. Kui hetkel kehtiva seaduse kohaselt kehtivad liikmete volitused kuni neli aastat, siis edaspidi saavad töötjad ja tööandja ise vabalt otsustada, kui kaua liikmete volitused kehtivad.
Vaata lisaks:
01.03 jõustuvad seadusemuudatused
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus