Valiti Euroopa Liidu innovatsioonifondist toetuste saajad
23.10.2024 valis Euroopa Komisjon (EK) välja 85 innovaatilist nullnetotehnoloogia projekti, mis saavad innovatsioonifondist 4,8 miljardit eurot toetusi, et aidata rakendada tipptasemel puhast tehnoloogiat kogu Euroopas. Esimest korda antakse 2023. aasta projektikonkursi raames toetust eri ulatusega projektidele (suured, keskmise suurusega ja väikesed projektid ning katseprojektid), mis keskenduvad puhta tehnoloogia tootmisele. See on suurim maht alates innovatsioonifondi käivitamisest 2020. aastal, suurendades toetuse kogusummat 12 miljardi euroni ja suurendades projektide arvu 70% võrra.
Innovatsioonifondi 2023. aasta projektikonkursi raames laekus 337 taotlust, kusjuures taotluste koguarv ületas algselt sihtotstarbeliselt 4 miljardi euro suurust eelarvet rohkem kui 6 korda. 283 olid rahastamiskõlblikud ja hindamiseks vastuvõetavad ning 18 riigis valiti lõpuks välja 85 uuenduslikku netonullheitega projekti, mis said 4,8 miljardi euro ulatuses toetusi. Tulemused näitavad ka, et fondi geograafiline ulatus laieneb 26 Euroopa riiki ning esmakordselt on nende hulgas ka Eesti ja Slovakkia.
Projektikonkurss toetab projekte viiel eri teemal: üldine co₂-heite vähendamine suuremahuliste, keskmise ulatusega ja väikesemahuliste projektide jaoks, puhta tehnoloogia tootmine ja katseprojektid. Need hõlmavad paljusid sektoreid: energiamahukad tööstusharud, taastuvenergia, energia salvestamine, süsinikdioksiidi tööstuslik haldamine ja netonullheitega liikuvus (erisätted lisati mere-, lennundus- ja maanteetranspordi kohta) ning hooned. Kõik valitud projektid peaksid käivituma enne 2030. aastat ja neil on kombineeritud potentsiaal vältida esimese 10 tegevusaasta jooksul 476 miljonit CO2-ekvivalenttonni heidet (projektide kasvuhoonegaaside arvutuste põhjal).
Üldises co₂-heite vähendamise teemavaldkonnas (projektide puhul, mille CAPEXi väärtus ületab 100 miljonit eurot) on toetuse saamiseks välja valitud 19 projekti, mille kogumaht on 2,28 miljardit eurot. Nende hulka kuuluvad kaks projekti rafineerimistehastest, kolm tsemendi ja lubja, kolm vesiniku, üks järgmistest sektoritest (raud ja teras, lennundus ja maanteetransport), neli kemikaalidest ja ülejäänud neli "muu" kategooriast, mis on seotud süsinikdioksiidi tööstusliku käitlemisega. Need projektid asuvad Austrias, Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Norras, Hispaanias ja Rootsis. See teema näitas suurimat eelarve ülemärkimist, mille eelarve oli üle 10 korra suurem kui esialgne eelarve, mis oli 1,7 miljardit eurot.
Keskmise ulatusega co₂-heite vähendamise üldteemas (projektide puhul, mille CAPEXi eelarve on vahemikus 20–100 miljonit eurot) on toetuse saamiseks välja valitud 16 projekti, mille kogumaht on 461 miljonit eurot. Need hõlmavad nelja projekti merendussektorist, kahte raua- ja terasesektorist, ühte igast järgmisest sektorist (vesinik, päevasisene elektri salvestamine, värvilised metallid, rafineerimistehased ja päikeseenergia) ning nelja projekti "muus" projektis, mis on seotud süsinikdioksiidi tööstusliku käitlemise ja biorafineerimistehastega. Nad asuvad Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Kreekas, Ungaris, Itaalias, Hollandis, Norras, Poolas, Portugalis, Hispaanias ja Rootsis.
Väikesemahulise üldise co₂-heite vähendamise teema puhul (projektide puhul, mille CAPEXi eelarve on vahemikus 2,5–20 miljonit eurot) on toetuse saamiseks välja valitud 8 projekti, mis saavad kokku 32 miljonit eurot. Need hõlmavad kolme päikeseenergiaga seotud projekti ja ühte igast järgmisest sektorist (kemikaalid, klaaskeraamika ja ehitusmaterjalid, päevasisene elektri salvestamine ning raud ja teras) ning viimast projekti "muu" kategoorias, mis on seotud soojuse taaskasutamisega. Need asuvad Belgias, Horvaatias, Itaalias ja Hispaanias.
Teemas "Keskkonnahoidlik tootmine " (projektide puhul, mille CAPEXi eelarve on üle 2,5 miljoni euro ja mis keskenduvad taastuvenergia komponentide tootmisele, energia salvestamisele, soojuspumpadele ja vesiniku tootmisele) on toetuse saamiseks välja valitud 25 projekti, millele eraldatakse kokku 1,6 miljardit eurot. Need hõlmavad üheksat elektrolüüsiseadmete tootmise projekti, seitset patareide ja akude (sealhulgas ringlussevõtu ja komponentide) projekti ning üheksat taastuvenergia komponentide, sealhulgas fotogalvaaniliste paneelide ja tuuleturbiinide projekti. Need asuvad Belgias, Taanis, Eestis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Hollandis, Norras, Poolas, Hispaanias ja Rootsis.
Katseprojektide teemas (projektide puhul, mille CAPEXi eelarve on üle 2,5 miljoni euro ja mis keskenduvad CO₂-heite täielikule vähendamisele ja mille puhul peaks kasvuhoonegaaside heite suhteline vältimine olema vähemalt 75%) on toetuse saamiseks eelvalikus 17 projekti, millele eraldatakse kokku 440 miljonit eurot. Need hõlmavad viit projekti keemiasektoris, kahte hüdro-/ookeanienergia projekti, kahte vesinikuprojekti, kahte merendusprojekti ja ühte järgmistest sektoritest (päevasisene elektrienergia salvestamine, taastuvenergia salvestamiseks vajalike komponentide tootmine, värvilised metallid, muu energia salvestamine, tuuleenergia) ning veel ühte biomassiga seotud projekti "muu" kategoorias. Need asuvad Austrias, Belgias, Taanis, Prantsusmaal, Itaalias, Norras, Slovakkias ja Rootsis.
Esimest korda sisaldas see üleskutse erisätteid merendus- ja lennundussektori CO₂-heite vähendamise toetamiseks. Prantsusmaal, Itaalias, Madalmaades ja Norras on algatatud 6 valitud merendusprojekti, mis keskenduvad elektrifitseerimisele ja säästvale kütusekasutusele ning millele eraldatakse kokku üle 200 miljoni euro. Lennundussektoris on välja valitud üks projekt.
2025 aasta esimeses kvartalis peavad edukad taotlejad allkirjastama toetuslepingud Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusametiga (CINEA).
Innovatsioonifondi järgmise projektikonkursi kuulutab EK välja 2024. aasta detsembri alguses.
Euroopa komisjoni materjale vahendas Reet Teder