11 katusorganisatsiooni: Eestile võetud kliimaeesmärgid maksavad tuhandeid töökohti, kus on riigi plaan?
11 organisatsiooni saatsid eile peaminister Kaja Kallasele ja Vabariigi Valitsusele avaliku pöördumise, kus juhivad tähelepanu, et Eesti on endale Euroopa Liidus võtnud LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse vallas üle jõu käivad kohustused. Samas puudub riigil analüüs, millised on laiemad mõjud - näiteks toiduohutusele ja energiajulgeolekule.
Eesti peab maakasutuse ja metsanduse vallas aastaks 2030 siduma süsinikku 2,5 miljonit tonni. Keskkonnaministeerium on hinnanud, et ainuüksi metsasektoris on kohustuse täitmise tulemuseks 14 000 peamiselt maapiirkondade töökoha kadu, 80 miljoni euro võrra vähenev maksutulu aastas ja SKP langus 2,5%. Siin ei ole aga üldse arvestatud mõju töökohtadele põllumajanduses ja turbatööstuses ning neid teenindavates valdkondades.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja direktori Mait Paltsi sõnul tuleb keskkonnaalaste probleemidega tegeleda ning kliimasoojenemist pidurdada, kuid seejuures ei tohi unustada ka Eesti inimeste töökohti ja hakkamasaamist ning meie ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.
“Kui soovime tõsta päästjate palku, toetada eakate hooldamist ning suurendada peretoetusi, siis ei saa kõrvale jätta tõsiasja, et just eksportivad ettevõtted on need, kellelt tuleb selleks vajalik maksuraha,” ütles Palts.
“Inimesed ei tule rohepöördega kaasa, kui nad tunnetavad, et neid otseselt mõjutavad otsused võetakse ilma nendega arvestamata vastu kuskil kaugelt Euroopast ning Eesti oma poliitikud ja ametnikud neist ei hooli. Tänases ärevas olukorras on see lausa julgeoleku teemaline küsimus,” lisas ta. “Vaadates, kuidas naaberriik Läti on endale välja võidelnud kordades väiksema süsiniku sidumise kohustuse, siis oleksime saanud Eesti huve paremini esindada.”
Eestit ei aita ka Euroopa Liidust lubatud abimeetmed, sest need rakenduvad alles siis, kui Euroopa eesmärk 310 miljonit tonni üle-euroopalist süsinikusidumist LULUCF sektoritest on täidetud. “Nii oleme ennast sõltuma pannud teistest riikidest ning nende sooritusest,” nentis Palts. “Sellega mindi otseselt vastuollu ka valitsuses ja Riigikogus kinnitatud seisukohtadega, mille järgi tohtis Eesti meile seatud kohustustega nõustuda vaid siis, kui sellega kaasnevad ka piisavad kompensatsioonimeetmed.”
Pöördumisele alla kirjutanud organisatsioonid ootavad valitsuselt kiiresti konkreetset plaani ja tegevuskava, kuidas Eesti nende mõjudega toime tuleb. Samuti leitakse, et Eesti ei tohi loobuda läbirääkimistest ning peab energiakriisile viidates viima otsuse tagasi Euroopa Nõukokku ning avama arutelu uuesti. See on küll keeruline, aga siiski võimalik.
Ühispöördumises osalevad: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Erametsaliit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Turbaliit.
LULUCFi ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse vallas on Euroopa Liidus võetud ühine eesmärk suurendada süsiniku sidumist aastaks 2030 kokku 310 miljonile tonnile. Eestile seatud eesmärk on siduda 2,5 miljonit tonni, mis on kordades suurem kui näiteks Lätil (0,6 miljonit tonni). Eesti nõustus seatud kohustusega 28. juunil toimunud Euroopa keskkonnanõukogus, kus Eestit esindas keskkonnaministri ülesannetes Urmas Kruuse.
Mõju metsa- ja puidusektori kohta pärineb Eesti valitsuse otsuse seletuskirjast, mille koostas Keskkonnaministeerium ja millega kinnitati Eesti seisukohad. Lisaks mõjudele töökohtadele ja majandusele leiti, et võetud kohustuse täitmine hoopis suurendab pikas perspektiivis Eestis maakasutusest ja metsandusest süsiniku atmosfääri paiskamist.