20.03.2024

2040. aasta kliimaeesmärk peab olema realistlik

Euroopa komisjon tuli mõni aeg tagasi välja soovitusega vähendada Euroopa Liidus aastaks 2040 kasvuhoonegaaside heidet 90 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Selline vahe-eesmärk peab tagama, et aastaks 2050 jõuame kliimaneutraalsuseni. Koda esitas kliimaministeeriumile mitmeid põhimõtteid, millest tuleb kliimaeesmärgi püstitamisel lähtuda.

2040. aasta kliimaeesmärgi seadmisel ei tule lähtuda üksnes sellest, kui palju tuleb selleks ajaks vähendada CO2-heidet, et jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni, vaid arvesse tuleb võtta ka seda, milliste meetmete abil on võimalik vahe-eesmärki saavutada, milline on nende meetmete mõju ühiskonnale, sealhulgas ettevõtetele ja inimestele ning kes ja millises ulatuses kannab või on võimeline kandma eesmärgi täitmisega seonduvaid kulusid. Seega tuleb eesmärgi seadmisel arvesse võtta näiteks tehnoloogia arengut, aga ka ülemaailmset konkurentsiolukorda.

Kliimaeesmärkide poole liikumine ei tohi kahjustada ettevõtete konkurentsivõimet
Lisaks rõhutasime kliimaministeeriumile saadetud kirjas, et kliimaeesmärgi saavutamise kõrval tuleb tagada Euroopa ettevõtete, sealhulgas tööstusettevõtete konkurentsivõime. Üleminek vähese CO2-heitega majandusele nõuab väga suuri investeeringuid. Selliste investeeringute tegemise eeldus on, et Euroopa Liidus luuakse ettevõtluskeskkond, mis pakub ettevõtetele investeerimiskindlust. Praegu vähendab ettevõtete investeerimiskindlust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet järjest kiirenevas tempos lisanduv ELi regulatsioonide hulk, millega kaasneb põhjendamatult suur koormus ja kulude kasv. Seetõttu tuleb 2040. aasta kliimaeesmärgi poole liikumisel vältida ülereguleerimist.

Kliimaneutraalsuse poole peavad liikuma ka teised regioonid
Euroopa Liit peab pingutama ka selle nimel, et kliimaeesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud meetmed võetakse kasutusele kogu maailmas. Kui muu maailm ei liigu samal kursil, siis ei pruugi ELi pingutusest olulist kasu olla, et vältida CO2-heitega kaasnevaid negatiivseid mõjusid.

Kui regulatsioonid ei ole sarnased üle maailma, siis võivad Euroopa ettevõtted sattuda ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Lisaks võib sellega kaasneda kõrgem süsinikulekke oht. Selle tulemusena võib Euroopas väheneda CO2-heide, kuid samas impordime kaupu või teenuseid, millega kaasneb jätkuvalt suur CO2-heide.

Euroopa komisjoni soovitusega 2040. aasta kliimaeesmärgi osas saad lähemalt tutvuda siin.

Koja seisukohad täismahus:

20 03 2024 Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tööstusliku süsinikumajanduse strateegia_0 (.pdf)
0