3 + 7 ettepanekut halduskoormuse vähendamiseks keskkonna valdkonnas
KOTKASe infosüsteem vajab arendamist
Viimase aasta jooksul on paljud tööstusettevõtted kritiseerinud KOTKASe infosüsteemi. Peamine probleem peitub selles, et uus infosüsteem ei ole korralikult välja arendatud ning esile kerkivad probleemid on suurendanud nii ettevõtjate kui ka lubade menetlejate töökoormust. Palusime ministeeriumil võimalikult kiiresti kõrvaldada olemasolevad puudused ning enne järgnevate KOTKASe infosüsteemi etappide kasutusele võtmist rohkem panustada arenduste testimisse.
Pakendiaruande auditeerimise kohustus tuleb kaotada
Tegime ettepaneku kaotada pakendiseadusest nõue, et pakendiettevõtja on kohustatud laskma oma pakendiaruande auditeerida vandeaudiitoril. Ettepaneku elluviimine vähendab ca 1000 pakendiettevõtja halduskoormust ning hoiab kokku pakendiettevõtjate kulusid vähemalt 2 miljonit eurot aastas.
Sihtarvu kehtestamine müügipakendi ringlussevõtule ei ole hea mõte
Keskkonnaministeerium plaanib seoses jäätmepaketi ülevõtmisega Eesti õigusesse kehtestada müügipakendi ringlussevõtule sihtmäär. Kaubanduskoda tegi ettepaneku jätta see nõue kehtestamata, sest sellega suureneb nii pakendiettevõtete, taaskasutusorganisatsioonide kui ka järelevalveasutuste halduskoormus ning kulud.
Juhtisime ministeeriumi tähelepanu sellele, et ELi direktiividest ei tulene sellist kohustust. Kõik taaskasutuse ja ringlussevõtu sihtmäärad on ELi õiguses kehtestatud kogu turule lastud pakendi (nii müügi-, veo- kui rühmapakendi) summaarsetest kogustest lähtudes. Lisaks ei ole võimalik eristada, millised pakendid on müügipakendid ja millised mitte. Meile teadolevalt puudub täna ka usaldusväärne müügipakendi ringlussevõtu mõõtmise metoodika.
Hea õigusloome aitab vähendada halduskoormust
Kaubanduskoja esitas ministeeriumile ka seitse üldisemat ettepanekut, kuidas hea õigusloome abil vältida üleliigse halduskoormuse tekkimist. Muu hulgas tegime ettepaneku viia enne iga olulise otsuse vastuvõtmist läbi mõjude analüüs, sh mõju ettevõtete kuludele ja halduskoormusele. Lisaks rõhutasime, et Eesti ei peaks ELi direktiive üldreeglina üle võtma rangemate nõuetega kui direktiivis kirjas ning igat probleemi ei pea lahendama õigusakti muudatusega, vaid on ka teisi võimalusi, näiteks teadlikkuse tõstmine, järelevalve tõhustamine või õigusakti tõlgenduse muutmine.