5 ettepanekut uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu muutmiseks
Ohtlike ainete piirnormid tekitavad ebakindlust
Eelnõu kohaselt kinnitab kohalik omavalitsus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja, milles sisalduvad muu hulgas ohtlike ainete piirnormid ning piirnormi ületava reostuse tasu arvestamise kord.
Peame igati positiivseks, et keskkonnaministeerium on võtnud arvesse tööstusettevõtjate varasemaid ettepanekuid ning lisanud eelnõusse põhimõtte, et reostusnäitajate ja ohtlike ainete piirnormide määramisel tuleb arvestada piirkonna reoveepuhasti suurust, võimsust, reoveepuhasti tüüpi, kasutatavat puhastustehnoloogiat, vooluhulkasid, reovee ühtlustusvõimalusi ning teisi tehnoloogilisi kriteeriume.
Samas valmistab tööstusettevõtjatele endiselt muret asjaolu, et kohalikud omavalitsused võivad kinnitada eeskirja, kus ohtlike ainete piirnormid on põhjendamatult ranged ja piirnormi ületava reostuse tasu on ebamõistlikult kõrge. Seetõttu soovisime ministeeriumilt vastust küsimusele, kas konkurentsiamet teostab järelevalvet piirnormi ületava reostuse tasu määrade üle. Lisaks esitasime küsimuse, kas tarbijal on võimalik halduskohtus vaidlustada ohtlike ainete piirnorme ja piirnormi ületava reostuse tasu määrasid.
Ohtlike ainete nimekiri ei ole hetkel teada
Eelnõu järgi kehtestab keskkonnaminister määrusega ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekirja. Hetkel ei ole aga teada, milline saab ministri määruses olema ohtlike ainete nimekiri. Tööstusettevõtjad peavad aga väga oluliseks, et ohtlike ainete nimekiri oleks teada juba eelnõu menetlemise ajal. Seetõttu tegime ettepaneku menetleda viidatud ministri määrust paralleelselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõuga.
Kontrollproovi võtmisest tuleks tööstusettevõtjat teavitada
Eelnõu kohaselt ei pea vee-ettevõtja teavitama tarbijat reo- ja sademevee kontrollproovi võtmise ajast, kui vee-ettevõtja tagab proovi võtmise ja analüüsimise erapooletu osapoole poolt. Tegime ettepaneku lisada eelnõusse põhimõte, et vee-ettevõtja peab igal juhul teavitama tarbijat kontrollproovi võtmise ajast. Kui vee-ettevõtja tagab proovi võtmise erapooletu osapoole poolt, siis ei peaks vee-ettevõtja tarbijale pikalt ette teada andma proovi võtmisest, kuid vahetult enne proovi võtmist tuleks tarbijat siiski teavitada. Näiteks kui kontrollproov võetakse tööstusettevõtja territooriumilt, siis võiks vee-ettevõtja vahetult enne proovi võtmist teavitada tööstusettevõtjat, kes siis soovi ja võimaluse olemasolul saab viibida proovi võtmise juures. Kuna proovi võtmisest ei anta tarbijale pikalt ette teada, siis ei ole tööstusettevõtjal võimalik kontrollproovi tulemust mõjutada, aga tal on võimalik soovi korral proovi võtmise juures viibida, et olla veendunud proovi võtmise erapooletuses.
Eelpuhastid
Kui tarbija reo- või sademevee ohtlike ainete või muude saasteainete kontsentratsioon ületab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud reostusnäitajate piirnorme, on tarbija eelnõu järgi kohustatud enne reo- ja sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust või võtma kasutusele muid meetmeid reo- ja sademevee nõuetele vastavaks viimiseks.
Eelpuhasti rajamine võib olla tiheasustusalas võimatu või kohaliku omavalitsuse poolt rangelt piiratud. Seetõttu tegime ministeeriumile ettepaneku, et kui tööstustarbijad asuvad piirkonnas, kus eelpuhasti rajamine ei ole võimalik, siis peaks vee-ettevõtjal olema kohustus kaasata reoveepuhastusjaama arenduskava ja selle rakendusplaani koostamise protsessi ka tarbijate, eelkõige tööstusettevõtjate esindajaid. Kui vee-ettevõtja ei arvesta selles piirkonnas tegutsevate tööstusettevõtjatega, siis võib tekkida olukord, kus tööstusettevõtja peab oma tegevuse lõpetama.
Seaduse jõustumine on kavandatud 2020. aasta 1. jaanuarile.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõuga saab tutvuda siin.
5 muudatusettepanekuga saab lähemalt tutvuda siin: