8 mõtet seoses uue ringmajanduse tegevuskavaga
Euroopa Komisjon on koostanud uue ringmajanduse tegevuskava, mis sisaldab arvukalt meetmeid, et muuta erinevaid tooteid ja teenuseid kestlikumaks ning vähendada jäätmete teket. Tegevuskava hakkab puudutama kindlasti paljusid Eesti ettevõtteid, kuid suurem mõju avaldub nendele ettevõtetele, kes puutuvad kokku elektroonikaga, akude ja sõidukitega, pakenditega, plastiga, tekstiilitoodetega, ehitusega ning toiduga.
Ilma mõjuanalüüsita ei tohi uusi nõudeid kehtestada
Andsime keskkonnaministeeriumile teada, et uues ringmajanduse tegevuskavas sisalduvate meetmete väljatöötamisele peab eelnema mõjude analüüs. Hetkel näeme uues tegevuskavas mitmeid meetmeid, mille puhul on vaja teha täiendavaid analüüse ja hinnata nende mõju. Lisaks keskkonnamõjule tuleb arvestada ka muid mõjusid, näiteks majanduslikke mõjusid. Rõhutasime, et Euroopa Komisjonil tuleb leida mõistlik tasakaal keskkonna ja sotsiaalmajanduslike mõjude vahel. Uus ringmajanduse tegevuskava peaks parandama Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, mitte vähendama.
Lisaks mõjuanalüüsile on oluline, et keskkonnaministeerium kaasaks Eesti ettevõtteid ja nende esindusorganisatsioone nii ringmajanduse tegevuskava kui ka selles sisalduvate meetmete väljatöötamisse.
Vaja on täiendavaid toetusmeetmeid
Ringmajanduse tegevuskavas sisalduvate meetmete elluviimiseks peavad ettevõtjad tegema suuri investeeringuid. Seetõttu peame väga oluliseks, et Komisjon ja Eesti riik näevad ette erinevaid toetusskeeme, näiteks toetused investeeringuteks ning teadus- ja arendustegevuseks.
Tooteid peab olema võimalik parandada
Kaubanduskoda toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut näha õigusaktides ette toodete parandamise õigus. Toodete parandamise süsteem on ühtaegu nii keskkonnasõbralik kui ettevõtlust toetav. Eelkõige saavad sellest kasu kohalikud väikeettevõtted, kelle tegevusvaldkonnaks on erinevate parandustööde tegemine. Samas tuleb Komisjonil parandamisõiguse kehtestamisel teha tihedat koostööd ka tööstusettevõtetega, et neil oleks piisavalt aega uute nõuetega kohanemiseks. Toetame lähenemist, et toodete parandamise õigus kehtestatakse järk-järgult erinevate tootegruppide lõikes. Esimeses etapis võiks alustada elektroonikaseadmetest.
Riik peab olema eeskujuks keskkonnahoidlike toodete ostmisel
Kaubanduskoda toetab ka Komisjoni ettepanekut kehtestada keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikud miinimumkriteeriumid. Leiame, et Komisjon võiks miinimumnõuded kehtestada võimalikult kiiresti. Lisaks tuleb panna rõhku ka riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste koolitamisele, et nad oskaksid keskkonnahoidlikke riigihankeid läbi viia. Keskkonnahoidlike riigihangete läbiviimine aitab tekitada nõudlust keskkonnahoidlike teenuste ja toodete vastu ning samas suurendab nii ettevõtete, avaliku sektori kui ka laiemalt kogu ühiskonna keskkonnaalast teadlikkust.
Kõiki pakendeid ei saa korduvalt kasutada ja ringlusesse võtta
Euroopa Komisjon plaanib kasutusele võtta meedet, mille kohaselt tuleb pakend kavandada nii, et see oleks korduskasutatav ja ringlussevõetav. Teatud juhtudel ei ole selline lähenemine aga mõistlik. Näiteks rahvatervise huvides saabki teatud pakendeid kasutada vaid ühekordselt ja neid ei ole võimalik enam uuesti ringlusesse võtta. Haiglates kasutatavate desinfektsioonivahendite ja ravimite pakendite peamiseks taaskasutustoiminguks jääb ka edaspidi nende põletamine.
Iga riik peab saama ise otsustada, kuidas jäätmeid koguda
Komisjon teeb tegevuskavas ettepaneku ühtlustada jäätmete liigiti kogumise süsteeme. Kaubanduskoja hinnangul peab iga riik saama ise otsustada, kuidas on kõige efektiivsem jäätmeid kokku koguda. Oluline on see, et iga riik täidab Euroopa Liidus kehtivaid jäätmete liigiti kogumisega seotud eesmärke, kuid jäätmete kogumine võib toimuda erineval viisil, arvestades iga riigi eripäradega. Komisjon ei pea hakkama lõhkuma riikide jäätmete kogumise süsteeme, mis on ajalooliselt välja kujunenud ja täidavad oma eesmärki.
Tegevuskava koostamisega tuleks jätkata pärast koroonakriisi lõppu
Tegime ettepaneku lükata seoses koroonakriisiga edasi uue ringmajanduse tegevuskava väljatöötamine. Hetkel on ettevõtete kogu tähelepanu suunatud sellele, kuidas kriis üle elada ning muud teemad ei ole fookuses. Tegevuskava arutelu võiks jätkuda pärast koroonakriisi möödumist. Palusime Eestil vastavasisuline ettepanek teha Euroopa Komisjonile.
Eesti riigi seisukohad selguvad mais
Pärast kaubanduskoja ja teiste huvigruppide ettepanekutega tutvumist koostab keskkonnaministeerium koostöös teiste ministeeriumitega Eesti riigi seisukoha uue ringmajanduse tegevuskava koha. Esialgse kava kohaselt kinnitavad valitsus ja riigikogu Eesti seisukohad selle aasta mais. Seejärel esitab Eesti oma tagasiside Euroopa Komisjonile.
Uue ringmajanduse tegevuskavaga saab lähemalt tutvuda SIIN.