9 ettepanekut täienduskoolitustega seotud seaduseelnõu muutmiseks
Täienduskoolitusasutusel tuleb teatud juhtudel taotleda kvaliteedihindamist
Eelnõu kohaselt võib Eesti hariduse infosüsteemi kantud täienduskoolitusasutus taotleda õppe kvaliteedi tagamiseks ja arendamiseks täienduskoolituse kvaliteedi hindamist. Hindamine on täienduskoolitusasutusele eelnõu kohaselt kohustuslik, kui asutus soovib pakkuda mikrokvalifikatsiooniõpet. Hindamist hakkab korraldama Haridus- ja Noorteamet.
Koda peab väga positiivseks, et ministeerium on loobunud varasemast ideest kehtestada täienduskoolituse kvaliteedi hindamise kohustus igale täienduskoolitusasutusele, kes pakub riigi raha eest koolitusi. Samas oleme jätkuvalt seisukohal, et kõige efektiivsem täienduskoolituse kvaliteedi hindamise lahendus on avaliku ja võrreldava tagasisidesüsteemi olemasolu, mitte kvaliteedi formaalne hindamine ametnike poolt.
Muudatuse jõustumisel võib täienduskoolitusasutusel tekkida vajadus kvaliteedihindamise järele ka siis, kui täienduskoolituse tellija, näiteks haridus- ja teadusministeerium, töötukassa või kohalik omavalitsus esitab koolituste ostmisel ja rahastamisel nõude, et täienduskoolitusasutus peab olema läbinud kvaliteedihindamise. Koja hinnangul võib sellise lahendusega kaasneda mitu riski. Esiteks võib kvaliteedihindamise nõue osutuda ebamõistlikuks olukorras, kus tellitava koolituse maht on väike. Teiseks võib selline nõue tekitada ebavõrdset kohtlemist. See võib juhtuda, kui tellija nõuab ühelt täienduskoolitusasutuselt kvaliteedihindamist, kuid teiselt mitte.
Hindamistasu jääb 1000 euro piiresse
Kvaliteedihindamise peab kinni maksma täienduskoolitusasutus ning hindamistasu suurus hakkab olema kuni 1000 eurot. Konkreetsed hindamistasud õppekavarühma kohta kehtestab minister käskkirjaga. Koda tegi ministeeriumile ettepaneku kehtestada hindamistasu ministri määrusega. Lisaks näeme vajadust, et eelnõusse tuleb lisada hindamistasu määramise põhimõtted. See aitab vältida olukorda, kus kehtestatav hindamistasu on mitu korda kõrgem kui hindamisega seotud tegelikud kulud.
Seadusesse tulevad mikrokvalifikatsiooni nõuded
Eelnõu lisab täiskasvanute koolituse seadusesse mikrokvalifikatsiooni mõiste. Mikrokvalifikatsioon on täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud tööturul vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum. Lisaks näeb eelnõu ette, et ainult kõrgkoolid võivad nimetada enda pakutavat mikrokvalifikatsiooni mikrokraadiks.
Koja hinnangul puudub praktiline vajadus mikrokvalifikatsiooni ja mikrokraadi eristamiseks. Lisaks andsime haridus- ja teadusministeeriumile teada, et oleme saanud täienduskoolitusasutustelt tagasisidet, et kui kõrgkoolide pakutavat mikrokvalifikatsiooniõpet ei maksustata käibemaksuga, kuid teiste täienduskoolitusasutuste pakutavale mikrokvalifikatsiooniõppele lisandub käibemaks, siis tekitab see koolitusturul ebavõrdset kohtlemist.
Eelnõu näeb ette, et mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava tuleb täienduskoolitusasutusel koostada koostöös tööandjatega. Koda peab positiivseks, et selline põhimõte sisaldub eelnõus, sest see loob eelduse, et koostatav õppekava vastab paremini tööturu vajadustele. Samas andsime ministeeriumile teada, et meie hinnangul esineb risk, et koostööd tööandjatega hakatakse kontrollima üksnes formaalselt, mitte sisuliselt. Seetõttu palusime seletuskirjas täpsemalt selgitada, kuidas praktikas hakatakse kontrollima koostöö täitmise kriteeriumit.
Mikrokvalifikatsiooniõppe maht on eelnõu kohaselt 6 kuni 30 ainepunkti. Koja hinnangul ei ole mõistlik õppemahtu nii detailselt seadusega reguleerida. Seetõttu tegime ettepaneku sõnastada seaduses üksnes õppemahu alampiir, milleks võiks olla kolm ainepunkti.
Erisus rahvusvaheliste täienduskoolituste pakkujale
Eelnõu võimaldab edaspidi tellida avalike vahendite eest ka rahvusvaheliste täienduskoolitusasutuste pakutavaid koolitusi isegi juhul, kui ei ole täidetud täiskasvanute koolituse seadusest tulenevad nõuded. Koja hinnangul võib plaanitav muudatus tuua kaasa täienduskoolitusasutuste ebavõrdse kohtlemise. Eestis asuvad täienduskoolitusasutused peavad täitma täiskasvanute koolituse seadusest tulenevaid nõudeid, kuid rahvusvahelised täienduskoolitusasutused ei pea neid nõudeid täitma ning nende puhul hindab täienduskoolituse kvaliteeti üksnes koolituse tellija. Ühe võimaliku riskina näeme ka seda, et muudatuse jõustumisel võib Eestis asuv täienduskoolitusasutus luua uue ettevõtte näiteks Lätti või Soome, et seeläbi pääseda täiskasvanute koolituse seaduse nõuetest ning pakkuda edaspidi Eestis täienduskoolitusi kui rahvusvaheline täienduskoolitusasutus.
Täienduskoolitustega seotud plaanitavate seadusemuudatustega saad lähemalt tutvuda SIIN. Muudatuste jõustumine on planeeritud 1. juuniks 2023.