Avalda arvamust digiteenuste määruse eelnõu kohta

Mis on eesmärk?
Eelnõu eesmärk on tõkestada tõhusamalt ebaseadusliku sisu, toodete ja teenuste levikut veebis.

Keda puudutab?
Vahendajatest infoühiskonna teenuse pakkujaid. Need on sellised teenuse osutajad, kes ei ole veebis nähtava/kättesaadava teabe loojad või müüjad, vaid lihtsalt edastavad, ajutiselt säilitavad vahemälus või talletavad  oma teenuse kasutajalt saadud andmeid.

Kuidas ja kellele nõuded lisanduvad?
Eelnõuga lisatakse nõuded erinevatele teenuse pakkujatele sõltuvalt vahendatava teenuse olemusest ja ettevõtte suurusest:

• Vahendusteenuse pakkujad üldiselt, nt internetiühenduse, domeeninimede registreerimise ja VPN teenuse pakkujad, sealhulgas:
• Veebimajutusteenuse pakkujad, kes talletvad teenuse saaja poolt pakutavat teavet, nt pilveteenuse ja kodulehe majutusteenuse pakkujad, sealhulgas:
• Veebiplatvormid (kellel on vähemalt 50 töötajat ja aastakäive 10 mln eurot), kes talletavad ja teevad talletatava teabe üldsusele kättesaadavaks: nt sotsiaalmeedia- ja müügiplatvormid, jagamismajanduse platvormid, video-, pildi- ja audiomaterjalide jagamise platvormid ja hinnavõrdluslehed, sealhulgas:
• Väga suured veebiplatvormid (>45 miljonit aktiivset kasutajat)

Kõige rohkem nõudeid lisandub seega kõige suurematele platvormidele.

Millised kohustused lisanduvad?

Kõik vahendajad peavad hakkama:

• tegema koostööd riiklike ametiasutustega (täitma ametiasutuse korraldusi esitada infot või tegutseda ebaseadusliku sisu vastu);

• nimetama kontaktpunkti, mille kaudu hakkab toimuma kommunikatsioon liikmesriikide ametiasutustega elektrooniliste vahendite abil;
• lisama oma teenusetingimustesse sisu modereerimist puudutava info (millised on sisu modereerimise protseduurid, meetmed ja vahendid, sh algoritmiline otsuste tegemine ja inimeste ülevaade);
• avaldama vähemalt kord aastas läbipaistvusaruande igasuguse sisu modereerimise kohta. Aruanne peab sisaldama mh ka infot selle kohta, kui palju on olnud erinevaid teavitusi või kaebusi seoses ebaseadusliku sisuga ning ametiasutuste korraldusi. See ei puuduta mikro- ja väikeettevõtteid.

Veebimajutajad ja platvormid peavad lisaks:

• looma teavitusmehhanismi, mis võimaldab kasutajatel teatada ebaseaduslikust veebisisust. Majutaja ja platvorm peab kinnitama ka teavituse kättesaamist ning teavitama oma otsusest. Eelnõu näeb mehhanismile ja otsustele ette konkreetsed nõuded, nt peab otsuses mh välja tooma, kas otsuse tegemiseks kasutati automatiseeritud vahendeid.
• teavitama ka teenuse kasutajaid otsustest kustutada või piirata sisule ligipääsu. Selliseid otsuseid peab põhjendama ja tooma neis välja erinevad asjaolud ning mida teenuse kasutajad nüüd edasi teha saavad (kuhu pöörduda, kuhu esitada kaebus jne). See info tuleb avaldada avalikus andmebaasis.

Platvormid peavad lisaks:

• tagama kasutajatele tõhusad kaitsemeetmed, sh võimalus vaidlustada platvormide sisu modereerimisel tehtud otsuseid esitades kaebuse platvormile endale või kasutades kohtuvälist lahendajat. Kaebust peab saama esitada vähemalt 6 kuud pärast otsuse tegemist. Võimalikud kohtuvälise lahendamise üksused nimetab vastava liikmesriigi koordinaator. Kui otsus tuleb teenuse saaja kasuks, siis platvorm hüvitab kõik vaidluse lahendamisega seotud kulud, kui platvormi kasuks, siis keegi midagi ei hüvita. Kohtuvälise lahendaja otsus on siduv, aga säilib võimalus pöörduda ka kohtu poole;
• tuvastama usaldusväärsed teavitajad ning prioritiseerima nende teavitusi;
• võtma kasutusele teenuse ja teavitusmehhanismi väärkasutamise vastased meetmed. Näiteks, kui keegi pakub platvormil tihti ilmselgelt ebaseaduslikku sisu või kui keegi esitab tihti alusetuid kaebusi, tuleb platvormil saata neile kõigepealt hoiatus ja siis peatada neile teenuse osutamine või nende kaebuste või teavituste menetlemine. Need meetmed tuleb teenuse osutamise tingimustesse kirja panna.
• küsima müügiplatvormil tegutsevalt kauplejatelt tema tuvastamiseks vajalikku teavet, nt kaupleja nimi, aadress, kontaktandmed, identifitseerimisdokumendi koopia, kinnitus selle kohta, et pakutavad tooted vastavad EL nõuetele ning tootja, importija, turustaja vm tootmise ja turustamisega seotud ettevõtte andmed. Platvorm peab kontrollima ka nende andmete usaldusväärsust. Kui andmed pole õiged ja kaupleja neid ei paranda, tuleb kauplejale teenuse osutamine peatada.
• teavitama (võimalikest) kriminaalkuritegudest õiguskaitseorganeid;
• lubama platvormil ainult läbipaistvat reklaami, st iga kasutaja peab aru saama, et see on reklaam, kes reklaami teeb ja kellele on reklaam suunatud.
• avaldama iga kuue kuu tagant infot selle kohta, kui palju tal on aktiivseid teenuse kasutajaid igas liikmesriigis.

Ainult väga suured platvormid peavad lisaks:

• tegema vähemalt kord aastas riskihindamist (hindama kõiki olulisi süsteemseid riske, mis tulenevad nende teenuste toimimisest ja kasutamisest, nt ebaseadusliku sisu levitamine platvormi teenuse kaudu, mis tahes negatiivsed mõjud põhiõiguste kasutamisele jm, ning juhtima neid riske);
• nimetama platvormi järelevalveametniku, kelle ülesandeks on jälgida platvormi vastavust EL määrusele;
• vähemalt kord aastas tellima riskiauditi, mille käigus hinnatakse eelnõus märgitud kohustuste täitmist;
• esitama kasutajatele reklaamideks ja soovitusteks kasutatavate algoritmide kohta teavet. Platvormid peavad looma avaliku teabehoidla, kus hoitakse reklaami kohta teavet veel aasta jooksul pärast reklaami lõppemist;
• jagama andmeid ametiasutuste ja teadlastega.

Millal muudtaused jõustuvad?
Hetkel käivad eelnõu osas läbirääkimised ning  pole teada, millal muudatused täpselt jõustuvad, küll aga on just praegu hea aeg eelnõu osas kaasa rääkimiseks.

Anna teada, mida arvad lisanduvate kohustuste kohta.
- Kas need on mõistlikud?
- Millised mured võivad erinevate kohustustega kaasneda?
- Millised on muud ettepanekud eelnõu osas?

Ettevõtjate arvamusi ja ettepanekuid ootan 13. jaanuariks e-postiaadressile kristina@koda.ee. Tagasiside põhjal koostan koja arvamuse ja saadan ministeeriumile, kes omakorda kujundab Eesti seisukohad.