26.05.2021

Digiühiskonna arengukava seab mitmeid eesmärke ettevõtjate tegevuse lihtsustamiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastamisele “Eesti digiühiskond 2030” arengukava, mis seab erinevad eesmärgid digiühiskonna arengu osas. Muuhulgas on plaanis panustada avalike teenuste kasutamisel virtuaalassistentidele, toetada rohkem digipööret nö traditsioonilisemates tööstusharudes ja luua lahendus, mis olemasolevatele andmetele tuginedes teavitab ettevõtjaid erinevatest kohustustest või hüvedest. Koda toetab üldiselt märgitud eesmärke, kuid tõime murekohana välja võimaliku ebapiisava rahastuse ning ühe ettepanekuna ka selle, et suuremal määral võiks rahvusvahelist skoopi arvesse võtta.

Millised on olulisemad tegevuskava eelnõus mainitud eesmärgid?

  1. Jõuda aastaks 2030 olukorrani, kus riik annab olemasolevate andmete alusel ettevõtjatele märku, kui neil on õigus saada mõnda hüve või neil on mõni täitmata kohustus. Proaktiivset teenust osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul, samuti säilib võimalus teenusest loobumiseks.
  2. Avalikke teenuseid pakutakse ettevõtjale tema elu- või ärisündmusest lähtuvalt ühe sujuva teenusena ning eesmärgiks on ellu viia #Bürokrati kontseptsioon, et teha avalikud teenused kättesaadavaks virtuaalassistentide kaudu.
  3. Plaanis on arendada riigiportaalis välja võimalus saada kõigist riigis hoitud enda andmetest terviklik ülevaade ning võtta riigiüleselt kasutusele andmejälgija, sh laiendada seda ettevõtjate andmetele.
  4. Käivitada digiriigi turuplats, et tarkvaralahendusi ja standardteenuseid saaks erasektorist ühtselt, laiemalt ja kiiremini sisse osta. Tahe on ka algatada ja rahastada mitmeid erinevaid katseprojekte, mis edendavad innovatsioonikoostööd erasektoriga.
  5. Ettevõtluspoliitikas peab ette võtma fookusse kaks sihti korraga:
    1) traditsioonilisemate sektorite (nt tööstussektor) digipöörde toetamine – teadlikkuse ja oskuste suurendamisest investeeringute toetamiseni;
    2) tehnoloogiapõhise ettevõtluse keskkonna pidev arendamine. Tuleb luua ja tagada Eestis sellised tingimused, et ettevõtted arendaksid nutikaid tooteid-teenuseid. Samuti on oluline, et loodaks uusi tarku lahendusi loovaid ettevõtteid ning et Eestisse tuleks rohkem välistegijaid.

Eesmärgid ei pruugi olla realistlikult saavutatavad ebapiisavate rahaliste vahendite tõttu
Ühe ohukohana tõime välja ebapiisavate rahaliste vahendite olemasolu eelnõus välja toodud eesmärkide efektiivselt täitmise osas (võttes arvesse ka erinevaid kärpeplaane). Kui omakorda arvestada, et olemasolevate süsteemide säilitamine nõuab omajagu ressursse ning rahalisi vahendeid, siis võivad eelnõus välja toodud sihid olla liialt optimistlikud ning mitte piisavalt realistlikud. Samal ajal tõime näitena, et mitmed riiklikud süsteemid vajavad ettevõtjate jaoks lihtsustamist seoses erinevate nüanssidega, mis tulenevad välistööjõu temaatikast. Eelkõige oleks vajalik rakendada uuendusi, mis tagaksid erinevate riiklike süsteemide omavahelise kiire teabevahetuse. Selline muudatus tagaks lihtsa viisi info vahetamiseks ning vähendaks ettevõtete jaoks bürokraatiat, looks suuremal määral ausat konkurentsi ja tõhustaks samal ajal riigi järelevalve funktsioone

Arengukava skoop võiks laiemalt arvesse võtta rahvusvahelist dimensiooni
Märkisime, et arengukavas ei ole käsitletud piisava põhjalikkusega rahvusvahelist dimensiooni, mis tegelikkuses suunab mitmeid digiühiskonna arengusuundasid. Märgatav osa valdkonna seadusandlusest ning rahastusest tuleb Euroopa Liidu tasandilt, seega mõjutab rahvusvaheline dimensioon otseselt mitmeid arenguid. Eesti suudab mugavate digiteenuste keskkonda ning küberturvalisuse kõrget taset tagada eelkõige koostöös teiste riikidega. Seega peaks eelnõu sisaldama rohkem informatsiooni seotusest rahvusvaheliste aspektidega (sh digitaalse keskkonna atraktiivsuse säilitamise osas).

Kokkuvõtet „Eesti digiühiskond 2030“ arengukava eelnõu osas on võimalik lugeda SIIT.

Vaata koja arvamust:

26 05 2021 Eesti digiühiskonna arengukava (.pdf)
0