Energiamajanduse arengukava fookusesse tuleb panna konkurentsivõimeline elektri lõpphind
Kliimaministeeriumis on valminud energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu, mis paneb paika eesmärgid ja tegevused kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks elektri, maagaasi, vedelkütuste ja kaugkütte valdkonnas.
Arengukava üldeesmärk on sõnastatud selliselt, et Eestis on kindel ja kliimapoliitika eesmärkidega kooskõlas energiamajandus. Koda juhtis tähelepanu, et üldeesmärgist on puudu viide, et Eesti energiamajandus suurendab Eesti majanduse konkurentsivõimet.
Eestis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja ka elanike majandusliku heaolu tagamiseks ei piisa üksnes energeetilisest sõltumatusest ja pikaajalisest kindlustundest, vaid olulisel kohal on ka elektri lõpphind. Kui elektri lõpphind on kallim kui ELi või meie lähiregiooni (Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola) keskmine, siis ei taga see kuidagi ettevõtete konkurentsivõimet.
Ministeeriumi arvutused elektri lõpphinna osas ei ole arusaadavad
Arengukava eelnõus on toodud välja, et elektri lõpphind koos maksude ja tasudega on 2035. aastal 154 EUR/MWh võrreldes 179 EUR/MWh 2023. aastal. Samas jääb ebaselgeks, kuidas on ministeerium jõudnud sellise arvutuskäiguni ning millistest eeldustest on lähtutud. Elektrihinna prognoosi eelduste kirjeldus ja arvutuskäik peavad olema ühiskonna jaoks väga lihtsasti jälgitavad ja arusaadavad, kuid praegu ei ole see nii.
Lisaks ei ole arengukavas väga põhjalikult kajastatud makse ja erinevaid tasusid, mille muutmine aitaks elektri lõpphinda muuta konkurentsivõimeliseks. Näiteks on koda teinud varasemalt ettepaneku vabastada tööstustarbijad või suurtarbijad taastuvenergiatasu maksmisest ning hüvitada see summa taastuvenergiatootjatele riigieelarve kaudu. Alternatiivina tasub kaaluda ka taastuvenergiatasule lae kehtestamist, mis mõnevõrra vähendaks elektri lõpphinda suurtarbijate jaoks. Lisaks on võimalik teha võrgutasu osas erisusi tööstustarbijate/suurtarbijate jaoks.
Koda tegi ka ettepaneku lisada arengukavasse eraldi mõõdik tööstustarbija/suurtarbija elektri lõpphinna jaoks.
Tuuleparkide toetuste osas puudub selgus
Arengukava eelnõus on kirjas, et aastaks 2035 on Eestis hinnanguliselt 3000 MW maismaatuuleparke ning 1000 MW meretuuleparke. Uute tootmisvõimsuste rajamise hoogustamiseks plaanib riik korraldada perioodil 2025-2027 4 TWh/a mahus maismaatuule vähempakkumisi ning toetusaluse mahuga kuni 2 TWh meretuule vähempakkumisi eesmärgiga saada turule 4 TWh ulatuses meretuuleparkides toodetud energiat.
Kojale jääb ebaselgeks, miks ei ole plaanitav tuuleparkide toetusmeede tehnoloogianeutraalne, vaid eristatakse maismaa- ja meretuuleparke. Arengukava eelnõus puuduvad selle kohta selgitused.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõuga saad lähemalt tutvuda siin.