Esitasime Riigikogule 8 ettepanekut jäätmeseaduse ja pakendiseaduse eelnõu muutmiseks
Pakendiaruannete auditeerimise kohustus vajab täpsustamist
Eelnõu annab keskkonnainspektsioonile õiguse nõuda pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kulul audiitorkontrolli. Meile valmistab muret asjaolu, et selle sätte alusel võib keskkonnainspektsioon igal ajal sõltumata põhjusest ja turule lastud pakendite kogusest nõuda pakendiettevõtjalt või taaskasutusorganisatsioonilt audiitorkontrolli läbiviimist, kusjuures kulud tuleb kanda ettevõtjatel. Muudatuse tulemusena võivad suureneda nii ettevõtjate halduskoormus kui ka kulud. Näiteks lubab eelnõu keskkonnainspektsioonil iga poole aasta tagant nõuda kõikidelt pakendiettevõtjatelt audiitorkontrolli läbiviimist.
Pakendiettevõtjate üle tuleb teostada tõhusat järelevalvet, kuid see kohustus peab lasuma riigiasutus(t)el, mitte audiitoritel. Kui täna esineb mõjuvaid põhjuseid, miks ei ole võimalik riigiasutusel tõhusalt järelevalvet teostada selles valdkonnas, siis tuleb need murekohad lahendada ning vajadusel ka õigusakte muuta.
Tegime Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku mitte anda keskkonnainspektsioonile õigust nõuda auditi läbiviimist ettevõtja kulul. Kui sellise õiguse andmine keskkonnainspektsioonile on hädavajalik, siis tuleb seaduses täpsemalt paika panna, milliste tingimuste täitmise korral on keskkonnainspektsioonil õigus nõuda auditit.
Samas on eelnõus seoses pakendiaruannete auditeerimisega ka üks positiivne muudatus. Kui täna peab ettevõte laskma pakendiaruande auditeerida, kui ettevõte laseb turule pakendeid rohkem kui viis tonni aastas, siis eelnõu tõstab auditi kohustuse piiri 20 tonnini aastast.
Oleme vastu kohustuslikule pakendijäätmete tekkekohal kogumisele
Kaubanduskoda koos 6 ettevõtlusorganisatsiooniga on vastu eelnõus sisalduvale muudatusele, mille kohaselt muutub pakendijäätmete kogumine iga maja juures kohustuslikuks, kui kohalik omavalitsus hõlmab pakendijäätmete kogumise korraldatud jäätmeveoga ning teenuse tasu on kuni 0,3 eurot kogumiskorra kohta.
Muudatuse järele puudub vajadus, sest juba praegu koguvad taaskasutusorganisatsioonid iga aasta kümneid tuhandeid tonne pakendijäätmeid, mille abil täidavad kõik taaskasutusorganisatsioonid pakendiseadusest tulenevaid pakendijäätmete taaskasutamise sihtmäärasid. Kuna sellele muudatusele ei ole tehtud mõjuanalüüsi, siis ei ole välistatud, et muudatuse tulemusena suurenevad taaskasutusorganisatsioonide ja seeläbi ka pakendiettevõtjate kulud. Lisaks teeb muudatus taaskasutusorganisatsiooni jaoks keerulisemaks kulude, tegevusstrateegia ja investeeringute planeerimist. Näiteks kui osades omavalitsustes muutub pakendijäätmete tekkekohalt kogumine kohustuslikuks, siis on taaskasutusorganisatsioonil väga keeruline prognoosida oma tegevusi.
Tegime Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku jätta iga taaskasutusorganisatsiooni ja inimese otsustada, kuidas ta soovib pakendijäätmeid kokku koguda.
Müügipakendile ei tule ringlussevõtu sihtarvu
Riigikokku jõudnud eelnõus on arvesse võtud mitmeid kaubanduskoja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekuid. Näiteks soovis keskkonnaministeerium esialgu kehtestada müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu. Kui täna on riik seadnud ringlussevõtu sihtarvu summaarselt kõikidele pakenditele (veo-, rühma- ja müügipakend), siis eelnõu esialgses versioonis oli eraldi sihtarv ka müügipakendil.
Pakendiettevõtete jaoks tähendaks müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamine suure tõenäosusega kulude kasvu. Põhjuseks on asjaolu, et müügipakendi ringlussevõtt on üldreeglina kulukam kui muude pakendite ringlussevõtt. Kuna müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamise kohustus ei tulene Euroopa Liidu direktiividest ning riigil puudub ilmselt võimekus teostada kontrolli sihtarvu täitmise üle, siis tegime keskkonnaministeeriumile ettepaneku loobuda sellest nõudest. Tänaseks on meie ettepanek arvesse võetud ning eelnõu viimases versioonis ei ole enam müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamise punkti.
Täiendatud on pakendiettevõtjate vastutuse ulatust
Kaubanduskoja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekul on oluliselt täiendatud ka pakendiettevõtjate laiendatud tootjavastutuse põhimõtet. Näiteks juhtisime eelnõu koostamise käigus tähelepanu sellele, et seadus peab välistama olukorra, kus kohalik omavalitsus, jäätmekäitleja või mõni muu isik kogub kokku ja/või võtab ringlusesse pakendijäätmeid ning nõuab nende tegevustega seotud kulude hüvitamist pakendiettevõttelt või taaskasutusorganisatsioonilt ilma poolte kokkuleppeta. See põhimõte on ka eelnõus kirjas. Lisaks on eelnõusse lisatud, et pakendiettevõtjate kulud seoses pakendijäätmete käitlemisega ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud kulutõhusate jäätmekäitlusteenuste osutamiseks.
Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõuga saab lähemalt tutvuda SIIN.