Ettevõtete halduskoormus ei peaks suurenema seoses Eestisse lähetatud töötajatega

Kui näiteks Läti ettevõte lähetab oma töötaja teenuse osutamiseks Eesti tellija juurde, siis peab täna Läti ettevõte esitama Eesti tööinspektsioonile vajalikud andmed seoses töötaja lähetamisega. Eelnõu muudab tänast põhimõtet ning edaspidi on vastutus lähetusega seotud andmete esitamise eest Eesti tellijal, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. See tähendab, et eelnõu jõustumisel peab Eesti ettevõte andma tööinspektsioonile teada Läti ettevõtte ja lähetatud töötajaga seotud andmed (nt nimi, isikukood, lähetuse kestus, lähetuse algus ja lõpp, lähetatud töötaja tegevusala, töötamise asukoht Eestis).

Kaubanduskoda toetab lahendust, et lähetatud töötaja tööandja ning lähetuse Eesti osapool ehk tellija võivad kokku leppida, kumb neist vastutab lähetatud töötaja andmete esitamise eest tööinspektsioonile. Samas oleme vastu muudatusele, mille kohaselt lasub vastutus tellijal, kui pooled ei ole vastutajas kokku leppinud. Selline põhimõte suurendab Eesti ettevõtete halduskoormust. Tegime sotsiaalministeeriumile ettepaneku mitte muuta tänast põhimõtet ning jätta vastutajaks lähetatud töötaja tööandja, mitte Eesti ettevõte.

Lisaks tuleb eelnõu kohaselt Eesti tellijal või poolte kokkuleppel Eestisse lähetatud töötaja tööandjal esitada tööinspektsioonile töötaja isikut tõendava dokumendi number. Täna puudub selline kohustus.

Eelnõu paneb Eesti tellijale või poolte kokkuleppel lähetatud töötaja tööandjale kohustuse teavitada tööinspektsiooni eelnevalt nimetatud andmete muutumisest enne muudatuse jõustumist.

Muudatused mõjutavad kõiki Eesti ettevõtteid, kelle juures teevad tööd mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse lähetatud töötajad. Kõige rohkem puutuvad lähetatud töötajatega kokku ehitussektor ja töötlev tööstus.

Sotsiaalministeerium plaanib muudatused jõustada 2020. aasta 30. juulil.

Vaata, milliseid muid seadusemuudatusi plaanib sotsiaalministeerium teha Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses.