Ettevõtjad valitsusele: häid seaduseid ei tehta turbomenetlusega

Näiteks maksuseaduste muutmise seaduse eelnõude puhul, mille mõju ulatub sadadesse miljonitesse eurodesse aastas, anti huvigruppidele tagasiside andmiseks kolm tööpäeva. Tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu puhul 2,5 tööpäeva. Lisaks on veel ulatusliku ühiskondliku mõjuga eelnõusid, mille puhul on arvamuse avaldamiseks üksikud tööpäevad.

„Nii lühikesed tähtajad ei võimalda huvirühmade sisulist kaasamist ehk tegu on näilise kaasamisega. Me ei pea sellist praktikat demokraatlikule õigusriigile kohaseks,“ rõhutas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tegevjuht Mait Palts täna peaminister Kaja Kallasele saadetud pöördumises. „Olulised ühiskondlikud küsimused ja nende mõju tuleb huvigruppidega läbi arutada.”

Poliitikud on kiirustamist õigustanud nn kuue kuu reegliga, mille kohaselt tuleb jätta maksumuudatuste vastuvõtmise ja rakendamise vahele kuus kuud. „Sellest reeglist on oluline kinni pidada, kuid see pidi koalitsioonipartneritele ja ministritele olema teada juba varasemast. Põhimõtte järgimine ei tohi kaasa tuua kiirustamist ja mittekvaliteetseid otsuseid nagu praegu on juhtumas,“ märkis Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. „Praagi vältimiseks tuleks muudatuste rakendamise tähtajad vastavalt edasi lükata.”

Lühikesed tähtajad pole ka kooskõlas ei valitsuse hea õigusloome tava ega kaasamise hea tavaga. Samuti on ettevõtjate esindajate sõnul arusaamatu, kuidas läheb see praktika kokku koalitsiooni plaaniga parandada poliitilist töökultuuri.