Ettevõtlusorganisatsioonid soovivad kohustusliku auditi piirmäärade suuremat tõstmist
Koda pöördus juba 2023. aastal Rahandusministeeriumi poole ettepanekuga tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid, et vähendada ettevõtjate töökoormust ja kulusid. Ministeerium lisas vastava ettepaneku raamatupidamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse, mis näeb ette, et auditi ja ülevaatuse piirmäärad tõusevad müügitulu või tulu ning varade osas peamiselt 25 protsenti.
Koda koos Eesti Raamatupidajate koguga leiab aga, et 25% tõus on ebapiisav. Nimetatud piirmäärasid tõsteti viimati 2016. aastal ja alates sellest hetkest kuni 2024. aasta augusti lõpuni on tarbijahinnaindeks Statistikaameti andmetel kasvanud Eestis 57,5 protsenti. Samuti, kuna piirmäärade tõstmise vahel on olnud enam kui 8 aastat, võib eeldada, et pärast praegust piirmäärade tõstmist ei suurendata piirmäärasid mitme aasta jooksul tuleks piirmäära tõsta suuremas mahus, kui on viimaste aastate tarbijahinna indeksi kasv. Samuti tuleks kokku leppida, et piirmäärad tõuseksid tulevikus stabiilsuse tagamiseks korrapäraselt iga viie aasta tagant.
Audiitorkontrolli kättesaadavus on halvenenud
Pöördumises tuuakse välja ka audiitorkontrolli teenuse kättesaadavuse probleemid. Paljud ettevõtted on olnud raskustes vandeaudiitori leidmisega, mis on põhjustanud viivitusi majandusaasta aruannete esitamisel. See probleem on osaliselt tingitud asjaolust, et auditi ja ülevaatuse piirmäärasid ei ole aastaid muudetud, mistõttu on kasvanud nende ettevõtete arv, kellele auditi kohustus kehtib. Samuti on audiitoritele lisandumas uusi ülesandeid, näiteks kestlikkusaruannete auditeerimine, mis veelgi vähendab nende teenuste kättesaadavust.
Ministeeriumi vastus ettepanekule
ERR (link artiklile) pöördus seonduvalt ettepanekuga ka Rahandusministeeriumi poole, kus Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik ütles, et piirmäärade suurendamine sellises ulatuses, nagu pakub kaubanduskoda, ei ole mõistlik, kuna selliselt väheneb auditikohustuslaste arv umbes 30 protsenti ning see seab ohtu Eesti ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse ja usaldusväärsuse. Ning märkis, et audiitorkontrolli eesmärk on tagada kogu ettevõtluskeskkonna läbipaistvus ja usaldusväärsus ning hoida ära ettevõtte vahendite ja varade väärtarvitamine.
Osanik tõi vastuses ka välja, et kui 2017. aastal tegid audiitorid 8321 töövõttu, mis hõlmasid 5,4 protsenti aastaaruande esitanud ettevõtete arvust, siis iga järgnenud aastaga on tööde arv vähenenud ning eelmisel aasta tegid audiitorid 7973 töövõttu, mis hõlmas 3,8 protsenti 2022. aasta majandusaasta aruande esitanud ettevõtete arvust.
Koda leiab, et ministeeriumi selgitus olukorrale, et piirmäärasid ei saa rohkem tõsta, on kummaline, sest ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse ja usaldusväärsuse jaoks ei ole need näitajad olulised.
Varasemalt on Rahandusministeerium vaadanud üksnes seda, et auditi või ülevaatusega hõlmatud raamatupidamise aastaaruanded kataksid umbes 80 protsenti käibest ja varade mahust. Praegusel hetkel võiks koja hinnangul arutelu toimuda selle üle, kas see protsent võiks ka madalam olla, et tagatud oleks ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus ja läbipaistvus. Auditikohustuslaste arv ja audiitorite töövõttude arv ei ole selles kontekstis varasemalt olulised olnud ja ei peaks ka praegu olema.
Koda leiab, et kui tõsta eelnõus plaanitud ulatuses auditi ja ülevaatuse piirmäärasid 25 protsenti, siis selle tulemusena väheneb ülevaatuse kohustusega ettevõtjate arv 583 võrra ning auditi asemel tuleb ülevaatus teha 544 ettevõtjal. Seega mõjutab muudatus umbes 1100 ettevõtjat, kuid ainult pooled vabanevad audiitorkontrollist ehk ülevaatusest ja teisel poolel asendub audit ülevaatusega.