Euroopa Komisjon küsib arvamust kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide kohta
Konsultatsiooni eesmärk on ellu viia roheleppe kliimaneutraalsuse eesmärke ning seetõttu soovitakse muuta ja uuendada määrust sellisel viisil, et aastaks 2030 oleks kasvuhoonegaaside heidet vähendatud 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ning see oleks kooskõlas EL kliimaambitsiooni tõstmise eesmärgiga. Määrusega on liikmesriikidele seatud riiklikud sihttasemed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastaks 2030 nendes sektorites, mis ei kuulu Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi. Kehtiva määruse alusel on Eestil kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet -13% aastaks 2030 (vrdl a. 2005) järgmistes sektorites summaarselt: transport, põllumajandus, väikesemahuline energeetika (energiatootmine alla 20 MW nimisoojusvõimsusega seadmetes), jäätmekäitlus, tööstuslikud protsessid (peamiselt fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamine). Koda saatis konsultatsiooni osas arvamuse Keskkonnaministeeriumile, kes omakorda kujundab seisukoha, mille esitab Euroopa Komisjonile.
Suund peaks olema innovatsiooni ja tehnoloogiate arendamisel
Tõime esile, et täiendavate nõuete kehtestamisel peaks arvesse võtma riikide majanduslikke eripärasid ning suund ei tohiks olla ettevõtete kulusid suurendavate piirangute kehtestamisel, vaid eelkõige uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamisel ja nende odavamaks muutmisel.
Ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ei tohiks vähendada
Euroopa Liit ei tohiks liialt karmistada kliimapoliitikat puudutavaid nõudeid senikaua kuni pole kliimapoliitiliselt õiglasi rahvusvahelise kaubanduse reegleid kõikidele riikidele. Liialt ranged nõuded vähendavad Euroopa Liidu ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Rangemate nõuete kehtestamisel on vajalik täiendavalt ettevõtteid toetada
Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide rangemaks muutmisel peab arvesse võtma, kui reaalne on tahetud tulemuse saavutamine ning samuti on piiravamate nõuete kehtestamisel vajalik sektorites tegutsevaid ettevõtteid täiendavalt toetada.
Ettevõtete esindajatel on võimalus ka ise teemal kaasa rääkida. Huvilistel on võimalik kuni 5. veebruarini vastata Euroopa Komisjoni koostatud ingliskeelsele küsimustikule SIIT.