Garantiitingimuste ja toodete parandamisõiguse regulatsiooni muutmise plaan vajab täiendavat analüüsi
Samasugune garantii uutel ja taastatud toodetel ning pärast toote parandamist
Komisjoni üheks ettepanekuks konsultatsioonis on seadusest tuleneva garantiiperioodi taas kehtestamine katki läinud kauba parandamise järgselt ning kehtestada samasugune garantii nii uutele kui ka kasutatud ja taastatud toodetele. Kaubanduskoja liikmete seas läbiviidud küsitlus näitas, et ettevõtted pigem ei toeta sellist lahendust.
Põhjus peitub selles, et tootjad on tooted teinud teatud kasutusajaga ning selle aja järgselt on toote osad liiga kulunud, et toode võiks olla uuega samaväärne. Samas tõid ettevõtted välja, et kaupade ostujärgse kasutusaja pikendamiseks oleksid tõhusamaks meetmeks toote katki minemisel esmalt selle parandamine asendamise asemel ning taastatud toodete kasutamise propageerimine muuhulgas läbi puudusega toote asendamise taastatud tootega.
Uus parandamisõigus
Konsultatsiooniga teeb komisjon ka ettepaneku kehtestada uue tarbijaõiguse, mis annaks tarbijale hetkel kehtivale parandamisõigusele lisaks õiguse nõuda müüjalt, tootjalt või remondiettevõttelt toote parandamist ka juhul, kui näiteks pesumasina 2-aastane garantii on selle rikke ajaks läbi või kui tarbija ise pillab tahvelarvuti maha ning see läheb katki (nn uus parandamisõigus). Lisaks võiks komisjoni hinnangul uus parandamisõigus kehtida tarbijale ka juhul, kui näiteks akutrell ei tööta enam, sest selle osad on igapäevase kasutamise käigus kulunud.
Kaubanduskoda ei toeta uut parandamisõiguse ideed, mis kehtiks tarbijale tavapärase kulumisega või väärkasutamisest tekkinud vigade parandamisele. Ettevõtjatelt saadud näitab, et see peab jääma tarbija vastutada. Toodete väärkasutamise vähendamiseks ja ennetamiseks tuleks tõsta tootjapoolsete kaupade juhendite kvaliteeti ja tarbija teadlikkust juhendite olulisusest.
Tarbijal võiks õigus olla nõuda toote parandamist uue parandamisõiguse alusel ainult sel juhul, kui puudused ilmnevad pärast seadusest tuleneva garantii lõppemist ning uus parandamisõigus võiks kehtida vaid suurtele kodumasinatele, sõidukitele ja elektroonikale. Eelnimetatud puhul peaks toote parandamise korraldama tootja või müüja ja tootja koos. Samas parandamisõigus ei peaks olema tarbijale tasuta, vaid parandamise hind peab sisaldama nii kõiki parandamiskulusid kui ka mõistlikku kasumimarginaali, sest ettevõtjad teevad toodete parandamisele mitmeid kulutusi, mida müügihinda määrates ei ole neil võimalik arvestada.
Tihti ei ole toodet võimalik parandada
Kaubanduskoda näeb, et Euroopa komisjon peab parandamisõiguse ja garantii reeglistiku loomisel arvestama, et väga palju tooteid, näiteks väiksem kodutehnika või tekstiil – ja jalatsikaubad on tihti toodetud sellisel viisil, et seda ei ole müüjal võimalik kas üldse parandada või parandada viisil, et toode oleks taas uue vääriline. Tootjate sõnul tuleneb toodete lühike eluiga aga tehnika kiirest arengust, mistõttu toodetakse ca 5-aastase kasutusajaga tooteid ja eeldatakse, et need vahetatakse uute vastu välja. Lisaks mängivad rolli toote disain, hinnasurve ja konkurents. Seega ei saa müüjad vastutada kaupade pikema kasutusea eest.
Sellest tulenevalt on kaubanduskoda seisukohal, et komisjon peab hindama, milliste toodete parandamine on praktikas võimalik ja mõistlik, et õigusakt ei kohustaks ettevõtteid täitma reegleid, mis on ebamõistlikud või mida pole üldse võimalik täita. Samuti leiame, et tuleb ka põhjalikult analüüsida, kuidas mõjutab üks Euroopa Liidu õigusakt tootjaid, kelle kaupu müüakse Euroopa Liidus, muutma oma toodete loomise protsessi, et nende kasutusaeg oleks pikem ja neid oleks võimalik parandada.
Euroopa komisjoni konsultatsiooniga kaupade säästva tarbimise teemal saad lähemalt tutvuda SIIN.