Haldustrahvi kontseptsioonis on mitmeid puudusi

• Seni on haldustrahvi alla minevaid õigusrikkumisi Eestis valdavalt sätestatud süütegudena ning neid on menetletud enamjaolt väärteomenetlustes;
• Trahvide kohaldamine haldusmenetluses vastab ministeeriumi hinnangul paremini EL-i õigusest tulenevatele nõuetele ja seepärast peaksid haldustrahvimenetlusele kehtima peamiselt haldusõiguse nõuded koos teatud erisustega;
• Üleminek järelevalvemenetluselt haldustrahvimenetlusele võib olla problemaatiline.

Riik plaanib luua haldustrahvi liigi ja selle määramise reeglid seetõttu, et kui isik (eelkõige juriidiline isik) rikub teatud EL nõudeid, siis neid rikkumisi on keeruline menetleda olemasolevate menetlusreeglite järgi. Haldustrahv erineb teistest haldussanktsioonidest selle poolest, et see on karistusliku iseloomuga, seda tehakse ainult teatud kindlate haldusõigusrikkumiste eest ning haldustrahvi määr võib olla väga suur, isegi kõrgem kui süüteo eest ettenähtud karistus.

Ministeeriumile saadetud kirjas tõime kontseptsiooni osas välja järgmised kitsaskohad ja märkused.

• Kõik sätted, mis hakkavad reguleerima haldustrahvi määramist, peavad olema võimalikult selged ja üheselt mõistetavad nii ettevõttele kui menetlejale.
• Menetlus peaks olema võimalikult ühetaoline ja seda ka erivaldkondade rikkumiste puhul.
• Üleminek järelevalvemenetluselt haldustrahvimenetlusele võib olla problemaatiline. Samuti näeb kaubanduskoda kitsaskohti ka menetluste paralleelsel läbiviimisel, mistõttu on oluline need protsessid hästi läbi mõelda ning võimalikult selgelt reguleerida.
• Riik peaks täiendavalt analüüsima, kas kehtestada ümberpööratud tõendamiskoormust haldustrahvimenetluses või mitte.
• Täiendavate sanktsioonide kohaldamine lisaks haldustrahvile võib rikkuda teistkordse karistamise keeldu.