Hoiu-laenuühistute tegevuse lõpetamine ei pruugi olla vajalik

Hoiu-laenuühistute tegevuse lõpetamine ei pruugi olla ainuvõimalik lahendus probleemidele 
Kaubanduskoja hinnangul ei ole välistatud, et eesmärke, mida ministeerium muudatustega lahendada soovib (hoiustajate õiguste parem kaitse, hoiu-laenuühistute tegevuse suurem läbipaistvus, ühistu liikmete tõhusam kaitse), on võimalik saavutada ka muude vähempiiravate lahenduste abil kui eelnõus välja pakutud lahendused. Näiteks võiks soovitud eesmärkide saavutamiseks piisata sellest, kui seada hoiu-laenuühistud sarnaselt pankadele Finantsinspektsiooni järelevalve alla ja muuta hoiu-laenuühistute juhtimise läbipaistvamaks  

Soovitasime ministeeriumil kaaluda mõjude hindamise läbiviimist iga jõustunud muudatuse järel 
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused kolmes etapis – esimesed muudatused jõustuvad 2023. aastal, seejärel jõustuvad mõned muudatused 2026. aastal ja kõige ulatuslikumad muudatused, nende hulgas hoiu-laenuühistutele seatav kohustus ennast ümber kujundada jõustuvad 2027. aastal. Kaubanduskoja hinnangul võiksid eelnõu koostajad kaaluda ka varianti, mille puhul toimub mõistliku aja jooksul peale iga muudatuste etapi jõustumist mõjude hindamine. Kui sellise mõjude hindamise käigus leitakse, et jõustunud muudatused on hoiu-laenuühistutega seotud probleemid lahendanud, tuleks edasised kavandatud muudatused ära jätta.  

Näiteks jõustuvad eelnõu kohaselt 2026. aastal rangemad nõuded hoiu-laenuühistute kapitalile. Ei saa välistada, et ka see aitab hoida ära hoiu-laenuühistutega seotud riske ning täiendav sekkumine ei pruugi olla vajalik. 

Eelnõu jõustub Rahandusministeeriumi plaani kohaselt 1. juunil 2023, kuid kõik eelnõus ette nähtavad muudatused ei jõustu samal hetkel. Kõige suurem eelnõuga kaasnev muudatus ehk hoiu-laenuühistute tegevuse lõpetamine praegusel kujul toimub 31. detsembril 2027. Eelnõuga soovitakse edasi liikuda kiires tempos ning seega võib juba kevadel jõuda eelnõu Riigikogusse. 

Tutvu ülevaatega eelnõu varasemast versioonist siin.