Jäätmeseaduse eelnõuga peab aja maha võtma
Riigikogu keskkonnakomisjoni menetluses on enam kui sajaleheküljeline jäätmeseaduse eelnõu, millega liidetakse tänane jäätmeseadus ja pakendiseadus üheks seaduseks. Eelnõu selgituste kohaselt on selle eesmärgiks vastuolude kõrvaldamine, nõuete lihtsustamine, halduskoormuse vähendamine ning õigusselguse suurendamine.
Ettevõtlusorganisatsioonid näevad eelnõuga kaasnevat mõju aga oluliselt tumedamates toonides. Tööstussektori esindajad said alles üle-eelmisel nädalal teada, et eelnõu on jõudnud riigikokku ning selle lühikese ajaga on avastatud eelnõust hulgaliselt probleeme. Eelnõust on leitud punkte, mille täitmisega kaasnevad tootjatele märkimisväärsed kulud, kuid nende mõju ei ole üldse analüüsitud.
Eelnõuga pannakse tootjatele näiteks kohustus teavitada kasutajaid keskkonnaga seotud toote omadustest, nagu toote valmistamiseks kulunud energia ja materjalid, toote kestvuse pikendamise, korrashoiu, parandamise ja uuendamise võimalused. Täna kehtib see kohustus osaliselt vaid probleemtoodetele, kuid eelnõuga soovitakse seda laiendada kõikidele toodetele. Kahjuks on unustatud analüüsida selle muudatuse mõju tootjatele või on ekslikult arvatud, et sellel puudub oluline mõju.
Täiendava keskkonnaga seotud teabe lisamise kohustus toob tootjatele kaasa aga märkimisväärse hinnatõusu. Näiteks eelnõu jõustumisel tuleks iga toote juurde märkida, kui palju energiat on selle valmistamiseks kulunud. Kui toote komponendid pärinevad erinevatest riikidest, sh väljastpoolt ELi, siis võib olla väga keeruline seda infot kätte saada. Seega sageli ei ole tootjal teada, kui palju energiat kulus täpselt ühe toote tootmiseks. Samuti puudub metoodika, standardid ja referents, kuidas esitada infot toote tootmiseks kulunud energia ja materjalide kohta. Paljudel toodetel on lühem eluiga ja oluliselt väiksem mõju keskkonnale kui probleemtoodetel ning seetõttu võib kulutatud energia teabe lisamine toote juurde osutuda ebamõistlikuks halduskoormuseks nii tootjatele kui ka avalikule sektorile, kes peab teostama selle üle järelvalvet ning tagama võimalused vaidluste korral sõltumatu ekspertiisi teostamiseks.
Ettevõtlusorganisatsioonid ei ole veendunud ka selles, et pakendiseaduse liitmine jäätmeseadusega muudab selle valdkonna õigusaktidest arusaamist ettevõtjate jaoks selgemaks. Ettevõtjate aga ka elanikkonna ja kohalike omavalitsuste teadlikkus pakendiseadusest on kahjuks madal ning keskkonnahoidlik käitumine jääb tihti ka lihtsalt teadmatuse taha. Pakendiseaduse liitmine jäätmeseadusega, millel on üle saja lehekülje, ilmselt ei paranda ettevõtjate teadmisi pakendite käitlemise nõuetest, vaid lisab segadust veelgi. Eelnõu liigendab senisest palju enam pakendiga seotud regulatsioone, segab need teiste valdkondadega ning muudab seaduse mõttest aru saamise oluliselt keerukamaks.
Kuna tegemist on väga mahuka eelnõuga, milles leidub olulisi puudujääke, siis esitasid kaubandus-tööstuskoda, keemiatööstuse, toiduainetööstuse, rõiva- ja tekstiili, elektroonikatööstuse, plastitööstuse, mööblitootjate, masinatööstuse, trüki- ja pakenditööstuse, ehitusmaterjalide tootjate ning kaupmeeste liit riigikogule ettepaneku peatada jäätmeseaduse eenõu menetlemine. Ettevõtjad vajavad täiendavat aega eelnõu analüüsimiseks ning kõikide kitsaskohtade väljatoomiseks. Lisaks tehti keskkonnakomisjonile ettepanek korraldada pärast tööstussektori täiendava tagasiside andmist erinevaid osapooli kaasav arutelu.