Juhatuse liikme hoolsuskohustuse täiendamine ei ole hetkel vajalik
Eelnõu näeb ette, et kui osaühingu või aktsiaseltsi majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist.
Koda tegi Riigikogu õiguskomisjonile saadetud kirjas ettepaneku jätta äriühingu juhatuse liikmetega seotud muudatused eelnõust välja, sest need ei ole kuidagi seotud füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega. Nimelt on eelnõu eesmärk muuta füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks ja vähem kulukaks ning eelnõu reguleerib füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamist, võlgade ümberkujundamist ja kohustustest vabastamise menetlust.
Lisaks juhtisime tähelepanu sellele, et juhatuse hoolsuskohustusega seotud muudatused tekitaksid praktikas segadust ning tooksid kaasa mitmeid küsimusi. Näiteks jääb ebaselgeks, milline vastutus kaasneb juhatusele, kui ta rikub uut kohustust. Samuti võivad tekkida küsimused, et millist seaduses sätestatud kohustust peab juhatuse liige täitma ja millises järjekorras. Näiteks tuleneb äriseadustikust juhatuse kohustus esitada pankrotiavaldus, kutsuda kokku osanike koosolek, kui osaühingu netovara langeb alla seaduses sätestatud miinimumi ning tsiviilseadustiku üldosa seadusest tuleneb juhatuse liikmete üldine hoolsuskohustus.
Hetkel ei ole teada, kas Riigikogu võtab arvesse koja ettepanekut või mitte. Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 2022. aasta 1. juulil.
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõuga saad tutvuda SIIN.