Kaubanduskoda ei toeta väikeste kilekottide keelustamist
Eestil ei ole kilekottide kasutamisega suuri probleeme, mis õigustaks miinimumhinna kehtestamist. Kilekotid ei ole Eestis massiliselt teedel, tänavatel, metsades või veekogudes. Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuring näitas, et hetkel tarbitakse Eestis ca 40 kilekotti inimese kohta aastas. Seega täidab Eesti juba täna ELi direktiivist tulenevat nõuet, mille kohaselt peab 2019. aasta lõpus olema kilekottide tarbimine väiksem kui 90 kilekotti inimese kohta aastas. Seega ei peaks riik sekkuma kilekottide hinna määramisse, see peab jääma ettevõtete otsustada.
Kaubanduskoda on vastu ka keskkonnaministeeriumi plaanile keelata poodides väikeste kilekottide kasutamine, välja arvatud hügieeni eesmärgil või pakendamata toidu pakendamiseks. Suurem osa väikseid kilekotte kasutatakse täna just eelnevalt nimetatud eesmärkidel. Seega ei oleks sellel keelul suurt mõju kilekottide tarbimise vähendamisele. Paljudel juhtudel ei ole ka mõistlik kilekotti asenda muu pakendiga, sest see võib suurendada jäätmeid ning ei pruugi olla kättesaadav mõistliku hinnaga.
Kirjas rõhutasime, et käskude ja keeldude kehtestamise asemel on mõistlik suurendada inimeste teadlikkust kilekottide negatiivsest mõjust keskkonnale. Riik võiks järgnevatel aastatel läbi viia tarbijate teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mida on mõistlik teha koostöös kilekottide müügikohtadega.