Kaubanduskoda esitas arvamuse koroonakriisist väljumise strateegia kohta
Eriolukorras kehtestatud piirangute leevendamisega ei tohi põhjendamatult viivitada, eriti juhul, kui piirangute leevendamisega kaasneb madal või mõõdukas nakkusoht ning piirangute leevendamine aitab kaasa majanduse taastumisele. Kui piirangute leevendamise tagajärjel suureneb märgatavalt koroonaviiruse levik, siis tuleb sellele ka reageerida ning piirangud taastada.
Strateegiast jääb segaseks millised on eeldused piirangute leevendamiseks
Kriisist väljumise strateegias jääb ettevõtjatele ebaselgeks, millised eeldused peavad olema täidetud, et riik arutaks piirangute leevendamist. On arusaadav, et strateegias ei ole võimalik konkreetseid kuupäevi välja tuua, aga samas on ettevõtjate ootus, et riik tooks välja selged kriteeriumid, mille täitmise korral hakatakse arutama ühe või teise piirangu leevendamist.
Koda tegi ettepaneku tuua strateegias iga piirangu leevendamise osas selgemalt välja, milliste kriteeriumite täitmisel plaanib riik leevendused ellu viia. Näiteks võiksid need kriteeriumid olla seotud nakatunute arvuga, haiglaravil viibivate koroonaviiruse patsientide arvuga või muu asjakohase kriteeriumiga.
Lisaks tegime ettepaneku tuua piirangute leevendamise juures välja iga piirangu leevendamise majanduslik mõju. Sellisel juhul on piirangu leevendamise otsustamisel teada, millist majanduslikku mõju piirangu leevendamine avaldab, ning otsust on võimalik kiiremini teha.
Loodavad erinõuded peavad olema piisavalt pikalt ette teada
Koda peab mõistlikuks, et teatud piirangute leevendamisel või kaotamisel jäävad kehtima kohased ja proportsionaalsed eritingimused ning neid võidakse täpsustada ning vajadusel ka kehtestada. (nt 2+2 reegli täitmine, teatud intervalliga desinfitseerimise nõue, isikukaitsevahendite tagamine, isikute eraldi liikumisteed, üldalade suletuna hoidmine kaubanduskeskustes ja muudes hoonetes, kus on tõenäoline isikute kogunemine jne).
Samas on oluline, et eritingimused oleksid enne piirangute leevendamist kõigile piisavalt pikalt ette teada. Lisaks eritingimuse olemasolule peab olemas olema ka juhend, kuidas ettevõtja peab konkreetset erinõuet täpsemalt täitma. Näiteks kui kaubanduskeskuste poed avatakse ja neile kehtib desinfitseerimisnõue, siis on vaja täpsemaid juhiseid, mida pood peab desinfitseerima.
Eriti tähtsad on rahvusvahelise liikumise ning kultuurisündmuste võimaldamine
Koda rõhutab eraldi liikumispiirangute leevendamise olulisust Soome ja Lätiga ning samuti Saaremaaga. Majanduslikult on need meile äärmiselt olulised ning sellised võimalusi tuleks kaaluda esimeses järjekorras koos või ilma täiendavate eritingimusteta.
Majutus- ja toitlustusettevõtete jaoks, kes on olnud piiratud tegutsemisega või suletud kõige kauem, on kahtlemata oluline kultuuriobjektide avamine ning vähemalt siseriiklike kultuuri ja spordisündmuste võimaldamine koos eritingimustega. Kindlasti ei taastu külastatavus varasemaga sarnasel tasemel lähiajal, kuid ka piiratud tingimustel võimaldaks see siiski minimaalset sissetulekut ja vähendaks potentsiaalselt riigi koormust toetustele.
Erimeetmed peavad olema proportsionaalsed
Viiruse leviku tõkestamiseks tuleb rakendada proportsionaalseid erimeetmeid ning seetõttu oleks ka strateegias kohane selgitada, millest lähtudes neid rakendatakse ning kuidas mõju hinnatakse. Erimeetmete puhul arvestada ka majandusliku aspektiga ning sellega, et iga nõue peab olema kohane ja reaalselt rakendatav.
Näiteks, kui otsustatakse avada majutusasutused, kuid seada samas eritingimuseks, et toad peavad olema ilma vaipkatteta, pärast külastaja lahkumist tuleb vahetada kogu tubade tekstiil (sh kardinad, diivanikatted jms), tubade koristamise vahel tuleb vahetada kaitsevahendeid ja teostada desinfitseerimine, siis on selge, et selline piirangu leevendamine, koos vastavate erimeetmetega ei ole ilmselt selle sektori ettevõtetele positiivse mõjuga, ega aita negatiivseid majanduslikke mõjusid tegelikult leevendada.