Kaubanduskoda: Maksuseaduste muudatusi tehakse kiirustades ilma mõjuanalüüsideta

„On selge, et maksumuudatuste mõjude hindamist on tagantjärgi oluliselt lihtsam teha. Riik on sarnaselt hinnanud hiljuti näiteks alkoholiaktsiisi tõstmise mõju, aga ka sõiduautode erisoodustusmaksuga seonduvat. Nüüd on aga küsimus, et miks teeme seda uuesti ning loodame teistsuguseid tulemusi,“ sõnas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ning lisas, et sadu miljoneid eurosid puudutavad maksumuudatused ei ole täna nii kriitilise iseloomuga, et mõjuanalüüse ei ole üldse vaja teha või et huvigruppidele ei võiks arvamuse avaldamiseks anda rohkem kui kolm päeva.

Majutusteenuste käibemaksumäära tõstmine tuleb eelnõust välja jätta
„Oleme selgelt vastu majutusteenuste käibemaksumäära tõstmisele nii nagu seda täna planeeritakse. Esimese sammuna tuleb viia läbi põhjalik mõjuanalüüs, et mõista, millist mõju käibemaksumäära tõstmine avaldab näiteks varimajanduse kasvule või maapiirkondade turmisettevõtetele. Kuna maksutõusu tähtajaks on planeeritud 1.01.2025, siis ei ole mingit vajadust seda kiirkorras vastu võtta,“ sõnas Palts ning rõhutas, et maksude tõstmine ei too alati raha eelarvesse juurde ning halvimal juhul võivad läbimõtlemata muudatused tuua kaasa hoopis negatiivseid tagajärgi.

Eelnevad analüüsid näitavad, et käibemaksu tõus vähendab majutusettevõtete külastajate arvu. 2014. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud analüüs tõi välja, et majutusteenuste käibemaksumäära tõstmine 20 protsendini vähendab külastajate arvu 6% võrra. Kui maksumäära tõsta 22 protsendini, siis on külastajate arvu vähenemine veelgi suurem. Selle tulemusena väheneb ka majutusteenustelt käibemaksu laekumine.

Ka eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et kui maksutõusu tõttu väheneb turisminõudlus 11,9 protsendi võrra, siis selle netomõju riigieelarvele on negatiivne. Kuigi Rahandusministeerium ei pea sellist stsenaariumit väga tõenäoliseks, on kaubanduskoda vastupidisel seisukohal.

Maksumäära tõstmine mõjutab koja hinnangul ka tööjõumaksude laekumist, soodustab varimajanduse kasvu, mõjub negatiivselt maapiirkonna majutusettevõtetele ning mõjutab otseselt meie majutussektori konkurentsivõimet nii välis- kui ka siseturistide hulgas. Samuti tuleb mõista, et iga Eestisse saabumata jääv turist jätab tarbimata ka siinsed teenused ja ostmata tooted, mis tähendab jällegi otsest majanduslikku kahju.

Alkoholi aktsiisimäära tõstmine
Alkoholi aktsiisimäärade tõusu tuleb Paltsi sõnul viia läbi koos naaberriikidega. „Piirikaubandus Soomega on Eestile olnud oluline tuluallikas, kuid lähiajaloost mäletame ka olukorda, kus piirikaubandus Eestiga oli Lätile oluline tuluallikas või teistpidi – meile arvestatav puudujääk aktsiisilaekumises.“

Kojale jääb ebaselgeks, kas riik on 5% aktsiisimäära kehtestamisel arvestanud seda, et tõuseb ka käibemaks ning koosmõjus tingib see suurema hinnatõusu, mis omakorda soodustab veelgi rohkem piirikaubandust. Kuna Läti aktsiisimäärad on jätkuvalt madalamad kui Eesti omad, siis on tõenäoline, et asutakse taaskord kaupa ostma Lätist. Ja mitte ainult alkoholi. Seetõttu tuleb põhjalikult hinnata alkoholi aktsiisitõusu mõju piirikaubandusele.

Koda on seisukohal, et arvestades kõrget inflatsiooni ja planeeritavat käibemaksumäära 2-protsendilist tõstmist, on vajadusel mõistlik alkoholi aktsiise tõsta korraga 3% ning seda üle aasta.

Regulaarsete dividendide tulumaksu tõstmine 14 protsendilt 22 protsendini
Palts tõi välja, et muudatus vähendab ettevõtete kindlustunnet stabiilse maksukeskkonna osas ning vähendab ka investeerimiskindlust. „Lisaks töötab erisuse kaotamine otseselt vastu koalitsioonileppes sisalduvale eesmärgile, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid,“ lisas ta.

Kaubanduskoda on vastu regulaarselt jagatavale kasumile kohalduva madalama tulumaksumäära kaotamisega seotud muudatuse menetlemisele kiirkorras ja ilma põhjaliku mõjuanalüüsita. Mõjuanalüüsi on vaja, et mõista, milline on plaanitava muudatuse mõju ettevõtete dividendipoliitikale ja seega ka otsene rahaline mõju riigieelarvele või ettevõtluskeskkonnale laiemalt.

Krediidiasutuse avansilised maksete muudatused tuleb jätta eelnõust välja
Eelnõu kohaselt kohaldub 2025. aastast krediidiasutuste avansilistele maksetele 22% määr senise 14% määra asemel. Probleemne on, et Rahandusministeerium soovib muudatust menetleda kiirkorras, mis ei võimalda teha põhjalikku mõjuanalüüsi. Samuti puudub kiirkorras menetlemiseks sisuline vajadus. Palts rõhutab ka, et eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et plaanitava muudatuse mõju on väga suur, kuid seda ei ole üldse hinnatud.

Koda leiab, et kindlasti ei tohi krediidiasutuste avansiliste maksetega seotud muudatust menetleda kiirkorras ja ilma mõjuanalüüsita. Samuti on kaubanduskoda muudatusele sisuliselt vastu ning teeb ettepaneku jätta selle muudatusega seotud punktid eelnõust välja. Alternatiivina pakub koda välja lahenduse tunnistada tulumaksuseaduses kehtetuks krediidiasutuste avansiliste maksetega seotud sätted. Sellisel juhul kehtiks krediidiasutustele edaspidi samad reeglid nagu teistele ettevõtetele.

Enne uute maksude kehtestamist tuleb kokku koguda kehtestatud maksud
„Ettevõtjad mõistavad, et riigi rahanduslik olukord vajab korrastamist ning tänane julgeolekuolukord vajab lisavahendeid, mis omakorda võib tähendada teatud osas maksukoormuse tõusu. Siiski oleme järjekindlalt seisukohal, et maksumuudatusi ei saa teha kiirustades,“ selgitas Palts ning rõhutas, et enne uute maksude kehtestamist või maksumäärade tõstmist tuleb teha kõik, et kokku oleks kogutud siiani kehtestatud maksud ning kasutataks kõiki meetmeid avaliku sektori kulude vähendamiseks, mis ei puuduta otseselt primaarsete avalike teenuste osutamist.