Kaubanduskoda soovib praeguse ajutise haigushüvitise maksmise täiendavat mõjuanalüüsi

Koda ei toeta ettepanekut sellisel kujul kuna seletuskirjas sisalduv mõjuanalüüs on väga oluliste puudustega ning selle alusel ei ole võimalik teha kaalutletud otsust, kas muuta ajutine erisus tähtajatuks või mitte.

Kaubanduskoda toob välja, et analüüsis ei ole näiteks välja toodud haigushüvitiste statistikat enne ajutise erisuse kehtestamist ning pärast tähtajalise erisuse kehtestamist. Ilma sellise võrdluseta on keeruline öelda, kas ja milline on planeeritava muudatuse mõju ning kas muudatus täidab oma eesmärki. Näiteks jääb ebaselgeks, kas inimesed hakkasid ajutise muudatuse tulemusena rohkem haiguspäevi võtma ning kuidas muutus haiguspäevade kestus. Ilma sellise analüüsita on ka keeruline prognoosida, milline on plaanitava muudatuse rahaline mõju tööandjatele ja haigekassale. Koja hinnangul ei ole piisav, kui seletuskirjas viidatakse üksnes haigekassa 2021. aasta analüüsi andmetele, kui olemas on uuemad andmed.

Lisaks ei ole mõjuanalüüsis ühe võimaliku riskina välja toodud olukordasid, kus inimesed ei ole haiged, kuid neile on väljastatud töövõimetusleht. Juba enne COVID-19 pandeemia algust tuli ettevõtjatelt võrdlemisi palju tagasisidet kahtlustest, et esineb olukordi, kus töötaja ei ole haige, kuid talle on väljastatud töövõimetusleht ehk töötaja kasutab haiguspäevi nö täiendava puhkusena. Tuleb analüüsida, kas see trend on ajutise erisuse kehtestamisega süvenenud või mitte.

Kaubanduskoda leiab, et kuna eelnõuga kaasneb oluline mõju, sh rahaline mõju, mis ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse aastas, siis tuleb sotsiaalministeeriumil esimese sammuna läbi viia täiendav mõjuanalüüs, mis toob välja muudatusega kaasnevad olulised mõjud. Alles seejärel on võimalik hinnata, kas ja milliseid haigushüvitistega seonduvaid muudatusi tuleks teha õigusaktides.

Loe lähemalt: Millist haigushüvitise maksmise süsteemi eelistad? | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda