Kaubanduskoda tegi ettepanekud, millega suureneks ettevõtete ja töötajate motivatsioon panustada tervise edendamisse
Praegu kehtiva regulatsiooni üheks kitsaskohaks on see, et see võimaldab tööandjal maksuvabalt hüvitada vaid väga väikese osa töötaja tervise edendamise kulutustest. Kitsas loetelu on üheks põhjuseks, miks täna ei kasutata seda võimalust rohkem nii tööandjate kui ka töötajate poolt, niisamuti ei võta praegune maksuvabade kulude loetelu piisavalt arvesse, et erineva vanuse ja erinevate huvidega töötajad vajavad ja soovivad erinevaid tegevusi oma tervise edendamiseks. Ühtlasi on viimaste aastate kiire inflatsiooni tulemusena vähenenud 100 euro ostujõud ning see jätkub ka lähiaastatel.
Kaubanduskoda tegi ettepaneku tõsta tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvaba piirmäära praeguselt 100 eurolt vähemalt 250 euroni kvartalis töötaja kohta. See on ca 83 eurot ühes kuus ja 1000 eurot aastas. Koda tegi ka ettepaneku lisada maksuvabade kulutuste loetellu ka massööri ja massaažiterapeudi teenuse kulutused.
Ühtlasi tegi koda ettepaneku täiendada maksuvaba piirmäära alla minevate kulutuste loetelu ka tervishoiuteenuste kulutustega. Näiteks kui töötaja vajab tasulist tervishoiuteenust, siis võiks tööandjal olla õigus hüvitada töötajale maksuvaba piirmäära ulatuses tasulise tervishoiuteenuse kulud, sh vaktsineerimisega seotud kulutused, tasuliste terviseuuringute kulud, aga näiteks ka tasulised eriarsti vastuvõtud ja hambaraviteenused.
„Maksuvaba piirmäära tõstmine ja selle alla minevate kulutuste loetelu laiendamine aitavad tõsta ettevõtete motivatsiooni panustada senisest rohkem töötajate tervisesse. Sellele viitab ka kaubanduskoja liikmete seas läbiviidud uuring, mille kohaselt leidis 93 protsenti vastanutest, et piirmäära tõstmine motiveerib nende ettevõtet senisest rohkem investeerima oma töötajate vaimse ja füüsilise tervise edendamisse,“ sõnas kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.
Kaubanduskoda leiab mitmeid positiivseid mõjusid, mida maksuvaba piirmäära tõstmine ja kulutuste loetelu laiendamine aitab kujundada, näiteks: tervise edendamisega seotud harjumused, tervisehädade ennetamine, varakult haiguste avastamine, haiguste süvenemise takistamine ning haiguste ravi kiirendamine. See aitab omakorda kaasa inimese tervena elatud aastate pikenemisele. Lisaks avaldavad ettepanekud positiivset mõju töötajate haiguspäevade vähendamisele. Muudatusega kaasneks pikemaajalisem positiivne mõju rahvatervisele. Kui tööandjad panustavad senisest enam töötajate tervisesse, siis muutub töötajate tervis tõenäoliselt ka üldiselt paremaks ning seeläbi vähenevad riigi kulutused tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda.