13.11.2020

Koda ei toeta miinimumpalgale EL tasandil suuniste kehtestamist

Euroopa Liit soovib direktiiviga kehtestada ühtsemat raamistikku miinimumpalga osas, mille eesmärgiks on õiglase ja piisava miinimumpalga teke kõikidele Euroopa Liidu kodanikele. Probleem seisneb Euroopa Komisjoni hinnangul selles, et kõikidele kodanikele ei ole tagatud palk, millega oleks võimalik elada täisväärtuslikku ning elamisväärset elu.

Puudub vajadus miinimumpalga raamistiku reguleerimiseks Euroopa Liidu tasandil
Koda ei poolda miinimumpalga suuniste ühtlustamist Euroopa Liidus, sest igal riigil on omad majanduslikud ja ühiskondlikud iseärasused, millega peab miinimumpalga alammäära kehtestamisel arvestama. Eestis on hetkel olemas toimiv süsteem, mis võtab arvesse mõlema poole, nii tööandjate kui ka töötajate huve. Seega pole vajadust hakata muutma süsteemi, mis praegusel hetkel võtab arvesse kohalikke olusid ning kus arvestatakse tööturu osapoolte soovidega.

Igal liikmesriigil peab olema õigus lähtuda enda valitud kriteeriumitest
Direktiiv näeb ette, et liikmesriigid, kus on kehtestatud seaduspõhine miinimumpalk (sh Eesti), peavad arvesse võtma vähemalt ostujõudu (võttes arvesse elukallidust ning makse ja sotsiaaltoetusi), brutopalga kasvu ning taset ja tööviljakust. Lisaks sellele on riigil vajalik arvesse võtta soovituslike võrdlusväärtusi. Ühe võimalusena on esile toodud, et miinimumpalk võiks olla 60% mediaanpalgast või 50% keskmisest palgast. Kui Eesti võtaks arvesse seda võimalust, siis oleks miinimumpalk 584 euro asemel üle 700 euro. Nii kõrge miinimumpalk tekitaks raskusi paljudele ettevõtetele. Kaubanduskoda on arvamusel, et igal riigil ja tööturu osapooltel peaks säilima otsustusõigus, milliseid põhilisi kriteeriumeid miinimumpalga kehtestamisel arvesse võetakse, et tagada miinimumpalk vastavalt siseriiklikele oludele ning tingimustele.

Negatiivne mõju ettevõtete majandustegevusele
Direktiivi mõjude tagajärjel võivad eelkõige kannatada mitmed väike- ning keskmise suurusega ettevõtted, kes võivad oma tegevuse lõpetada või kulude kokkuhoiu tõttu hakata töötajaid koondama. Kuna Eestis on väga palju väikeettevõtjaid, siis oleks mõju nende tegevusele kindlasti märgatavalt negatiivne. Sellise muudatuse puhul peab arvesse võtma ka riski rohkemate nn ümbrikupalkade tekkeks, mis ei ole samuti riigile kasulik (tulemata võivad jääda mitmed maksud) ning esile võib kerkida tööpuudus.

Pooldame nõuete kehtestamist soovituse tasandil
Kui Euroopa Liit siiski peab hädavajalikuks suuniste kehtestamist, siis pooldame miinimumpalga juhiste loomist Euroopa Liidu Nõukogu soovituse tasandil. Sellisel kujul oleks soovitus mittesiduv ning see annaks liikmesriikidele suuniseid, mida nad võivad järgida, aga ei ole kohustatud järgima. Direktiivi tasandil miinimumpalga reguleerimine sekkub liigselt EL liikmesriikide otsustamisvabadusse ja autonoomiasse.

Vaata koja arvamust:

13 11 2020 Piisava miinimumpalga direktiiv_0 (.pdf)
0