Koda ei toeta toitlustusettevõtetele liha päritoluteabe esitamise kohustuse kehtestamist

Regionaal- ja põllumajandusministeerium on välja tulnud müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõudeid reguleeriva määruse muutmise eelnõuga, millega on muu hulgas kavas kohustada toitlustusettevõtteid esitama kliendile füüsilisel kujul (nt menüüs või tahvlil) teavet toidu koostisosana kasutatud värske, jahutatud ja külmutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja kodulinnuliha (sh hakkliha) kasvatamise riigi kohta. Koda tegi ministeeriumile ettepaneku jätta kavandatav muudatus eelnõust välja, sest tegemist on ülemäärase bürokraatia loomisega ettevõtjatele.

Tegemist on ülereguleerimisega
Koda toetab küll eesmärki soodustada Eestis tänasest veelgi rohkem kohaliku liha kasutamist, kuid ei toeta eelnõuga välja pakutud lahendust kohustada toitlustusettevõtteid esitama liha päritoluteavet füüsilisel kujul. 

Koda ei pea õigeks, et riik tekitab ettevõtjatele lisabürokraatiat, täiendavaid kulutusi ja halduskoormuse tõusu läbi tarbijate harimisega tegelemise. Tarbijal on võimalik oma valikuid teha ka muul moel, sh küsides toitlustuskohas infot toiduainete päritolu kohta. Lisaks on igal toitlustusasutusel juba praegu võimalik vabatahtlikult tooraine päritoluteavet tarbijatele jagada. 

Selline kohustus ei tohi olla õigusaktist tulenev miinimumnõue, mis kehtib kõigile. Lisaks on riigi sekkumine täiesti ebavajalik, sest tegemist ei ole elu ega tervist kuidagi ohustavate probleemiga. Samuti ei ole muudatus kooskõlas valitsuse koalitsioonileppe bürokraatia vähendamise eesmärgiga. 

Lisaks on kohustuse puhul tegemist Eesti omaalgatusliku ideega, mis ei tulene Euroopa Liidu õigusaktidest. Sellist kohustust ei ole kehtestanud naaberriik Läti ega ka Leedu ning Saksamaa kehtestanud. 

Eelnõu mõjusid ettevõtjatele ei ole hinnatud piisavalt
Kaubanduskoja hinnangul ei ole plaanitava muudatuse mõjusid ettevõtjatele piisavalt analüüsitud, võttes seejuures arvesse juba kehtivaid kohustusi, maksutõuse ja inflatsiooni. Kui ettevõtte menüüs on nt 15 erinevat värsket liha sisaldavat sööki, siis olenevalt tooraine kättesaadavusest, võib tekkida vajadus kõigi füüsilisel kujul olevate menüüde muutmiseks pea igapäevaselt. Seejuures ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, kas ka siseelundite (nt maks ja süda) ning vere päritolu kohta on vaja teavet esitada.

Liha isevarustatuse tase on erinev, nt linnuliha puhul on see Statistikaameti andmetel 2023. aastal 61%, sealihal 77% ning veiseliha puhul 118%. Seega on vajadus teiste riikide liha järgi olemas, kuid eelnõu muudatused ei oma koja hinnangul nii suuri positiivseid mõjusid, mis aitaks loomakasvatusettevõtetel teha investeeringuid uute tootmisüksuste loomiseks, et isevarustatuse taset tõsta. 

Seega koda tegi ettepaneku jätta eelnõust välja kohustus toitlustusasutustele esitada füüsilise vahendi kaudu pakendamata toidu koostisosana kasutatud värske, jahutatud ja külmutatud liha (sh hakkliha) puhul looma kasvatamise riik, kellelt liha on saadud 

Toitlustusasutustele plaanitava liha päritoluteabe füüsilisel kujul esitamise kohustusega saad lähemalt tutvuda SIIN.