Koda on kriitiline pakendimaksu kehtestamise osas
Kliimaministeeriumi nägemuse kohaselt tuleb pakendiaktsiisi süsteem muuta kaheosaliseks, mis koosneks pakendiaktsiisist ja pakendijäätmete aktsiisist. Pakendiaktsiisiga maksustataks pakendit pakendatud kauba turule suunamise hetkel ja seda peaksid maksma kõik pakendiettevõtted, kes lasevad pakendit turule. Sellise aktsiisi eesmärk on motiveerida pakendiettevõtjaid kasutama väiksema keskkonnamõjuga pakendeid ja vähendama pakendite kogust. Pakendijäätmete aktsiis oleks kehtiv pakendiaktsiis ehk maksustatakse pakendijäätmed, mis on pakendiregistri andmetel jäänud ringlusse võtmata pakendiseaduses sätestatud sihtarvude piires.
9 põhjust mitte kehtestada pakendimaksu
Koda on vastu pakendimaksu kehtestamisele, sest selle keskkonnaalaseid eesmärke aitavad täita juba varasemalt kokku lepitud meetmed. Näiteks hakkavad 2025. aastast kehtima kõrgemad sihtmäärad pakendijäätmete ringlussevõtu osas ning 2030. aastast peavad kõik pakendid olema ringlussevõetavad. Lisaks peavad juba täna pakendiettevõtjad maksma tasu, kui lasevad pakendeid turule, kuid seda tuleb maksta taaskasutusorganisatsioonidele pakendijäätmete käitlemise eest, mitte riigieelarvesse.
Jätkuvalt on ka ebaselge, kui efektiivselt täidaks pakendite turule laskmise aktsiis oma keskkonnaalaseid eesmärke. Oleme saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et nad on juba tänaste võimaluste piires vähendanud pakendite kaalu ning muutnud pakendite disaini keskkonnasõbralikumaks. Seega on vastuseta küsimus, millist keskkonnaalast probleemi soovitakse lahendada uue maksu abil.
Uue maksu kehtestamisel on ka risk, et suureneb ebaaus konkurents, kui osad ettevõtjad näitavad turule lastavat pakendite kogust tegelikkusest väiksemana. Seega tõhusa järelevalveta ei ole mõistlik kehtestada uut maksu.
Lisaks on pakendite turule laskmise aktsiisi mõjuanalüüsis olulisi puuduseid. Samuti puudub teistes liikmesriikides sarnane maks. Seega eeltoodud põhjustel ja arvestades praegust majanduslanguse olukorda ei ole mõistlik kehtestada uut maksu.
Pakendijäätmete tekkekohalt kogumise idee vajab täiendavat analüüsi
Jäätmereformis sisaldub ka idee minna üle pakendijäätmete tekkekohalt kogumisele, mille kohaselt toimuks kõigi pakendimaterjalide kogumine tekkekohalt, vaid näiteks hajaasustuses võib olla põhjendatud mõne pakendimaterjali (nt klaaspakend) kogumine jätkuvalt avalike pakendikonteineritega. Pakendijäätmete kogumine oleks idee kohaselt osa korraldatud olmejäätmeveost ja korraldatud kohalike omavalitsuste poolt.
Koda ei ole vastu pakendijäätmete tekkekohalt kogumisele, kui see on ühiskonna jaoks kõige kuluefektiivsem lahendus. Samas kuna kliimaministeerium ei ole väga põhjalikult analüüsinud pakendijäätmete tekkekohalt kogumise ideed ega muid alternatiive, siis palusime enne eelnõu koostamist vastav mõjuanalüüs läbi viia.
Lisaks rõhutasime, et kui minna pakendijäätmete tekkekohalt kogumise ideega edasi, siis tuleb ka inimestele panna kohustus kanda senisest suuremas mahus pakendijäätmete tekkekohalt kogumise kui mugavusteenusega kaasnevaid kulusid.
Töövõit: müügipakendile ei kehtestata sihtmäära
Kui esialgu soovis kliimaministeerium jäätmereformi raames kehtestada ka müügipakenditele eraldi kogumise või ringlussevõtu sihtmäära, siis koja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekul on ministeerium sellest ideest loobunud. Kuna puudub võimalus kogutavast pakendijäätmete voost piisavalt täpselt eristada, millised pakendid on müügipakendid, siis ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, kui suur osa müügipakenditest on kokku kogutud või ringlusse võetud.
Eelnõu valmib lähikuudel
Jäätmereformi seaduseelnõu valmib lähikuudel ning plaanitavate muudatuste eeldatav jõustumise aeg on 2025. aasta jaanuar. Pakendimaksuga seotud muudatused jõustuvad ilmselt hiljem, sest nendeks on vaja teha IT-arendusi. Plaanitava jäätmereformiga saad lähemalt tutvuda siin. Hetkel ei ole teada, kui suures ulatuses võetakse arvesse koja ettepanekuid.