Koda seisab vastu ebavajaliku konkurentsijärelevalvemenetluse loomisele

Justiitsministeeriumi sõnul on uue menetluse kehtestamine vajalik Euroopa Liidu ECN+ direktiivi Eesti õigusesse üle võtmiseks, kuid kaubanduskoda on sarnaselt mitmete teiste huvigruppidega seisukohal, et selle direktiivi saab üle võtta ka olemasolevate menetluste abil. 

Loodav konkurentsijärelevalvemenetlus hakkaks asendama kõiki praegu konkurentsi valdkonnas läbi viidavaid menetlusi – riikliku järelevalve menetlust, mille eesmärk on eraettevõtete poolt sooritatava keelatud teo lõpetamine; haldusjärelevalve menetlust, mille eesmärk on avalik-õigusliku organisatsiooni poolt sooritatava keelatud teo lõpetamine; väärteomenetlust, mille eesmärk on rikkumise toime pannud isiku karistamine väiksemate rikkumiste korral ja kriminaalmenetlust, mille eesmärk on rikkumise toime pannud isiku karistamine suuremate rikkumiste korral. 

Konkurentsijärelevalvemenetluse loomine ei ole vajalik 
Kaubanduskoja hinnangul tuleneb suur osa eelnõuga seotud probleemidest Justiitsministeeriumi soovist võtta Eesti õigusesse üle ECN+ direktiiv, luues selleks konkurentsijärelevalvemenetluse.  

ECN+ direktiivi näol on tegemist konkurentsialaseid rikkumisi käsitleva direktiiviga ning Eestil on kohustus see direktiiv üle võtta. See, kuidas Eesti selle direktiivi enda õigusesse üle võtab, on Eesti enda otsustada. Hetkel on Justiitsministeeriumi soov see direktiiv üle võtta selliselt, et tekib uus menetlusliik ehk konkurentsijärelevalvemenetlus. Tegemist oleks ministeeriumi plaani kohaselt haldusmenetlusega, kuid selle raames saaks rikkumisi toime panevaid isikuid ka karistada. Kaubanduskoda väljendas oma kirjas arvamust, et uue menetlusliigi loomine pole vajalik ning direktiivi üle võtmiseks on Eestis sobivad ka väärteomenetlus ja kriminaalmenetlus. 

Uus menetlus lubaks Konkurentsiametil võtta pikaks ajaks hoiule suure hulga andmeid 
Eelnõu koostajad soovivad anda Konkurentsiametile volitused läbiotsimise käigus kaasa võtta kõiki andmekandjaid, millel võib olla menetlusaluse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks. Vastavalt eelnõu seletuskirjas toodule lähtutakse eeldusest, et kogu ettevõtja äriruumides asuv teave vastab nimetatud kriteeriumile ning seega on Konkurentsiametil üldjuhul ka õigus kõik ettevõtja andmekandjad edasiseks analüüsiks kaasa võtta. Ära võetud teabekandjad tagastaks Konkurentsiamet menetlusalusele isikule siis, kui need ei ole enam menetluses vajalikud. 

Koja hinnangul võimaldavad need sätted Konkurentsiametil hoida ettevõttele kuuluvaid andmekandjaid enda valduses kuid või isegi aastaid. Kuna eelnõust ei nähtu sätteid, mis annaks ettevõtjale, kellelt tema andmekandjad on konfiskeeritud, kindluse selles osas, millal ta need tagasi võiks saada ja millistel eesmärkidel Konkurentsiamet neid kasutab, on koda seisukohal, et eelnõu seab sellised ettevõtjad põhjendamatult ebasoodsasse seisu. 

Lisaks näeb koda ohtu ka selles, et Konkurentsiamet võib läbiotsimise käigus ilma väga olulise põhjenduseta võtta kaasa suurel hulgal asjasse mittepuutuvaid dokumente ja andmeid eesmärgiga leida neist infot mõne muu võimaliku rikkumise kohta, mis antud konkurentsijärelevalvemenetlusse üldse ei puutugi. 

Kuna ECN+ direktiivist ei tulene otsest kohustust anda Konkurentsiametile volitused andmete hoiule võtmiseks eelnõus toodud kujul, on kaubanduskoda selliste volituste andmise vastu. 

Eelnõu võib kõrvale kalduda enese mittesüüstamise privileegi põhimõttest 
Eelnõu kohaselt võib Konkurentsiamet menetlusaluselt isikult teabenõudega nõuda kogu kirjalikku või suulist teavet, mis on viimasele kättesaadav. Lisaks on eelnõus märgitud, et teabenõudega ei tohi kohustada keelatud teo toimepanemist üles tunnistama. Samas eelnõu seletuskirjas leiduvate selgituste kohaselt tuleb enese mittesüüstamise privileegi tõlgendada kitsalt.  

Praktikas tähendaks see seda, et ehkki isikul ei ole kohustust anda teda ennast või tema lähedasi süüstavaid ütlusi, võib Konkurentsiamet siiski isikult küsida faktiküsimusi, mille tulemusena võib tekkida olukord, kus isikul ei jää üle muud, kui enda või oma lähedaste kohta ikkagi süüstavaid ütlusi anda. Sellistele faktiküsimustele on menetlusalune isik eelnõu kohaselt kohustatud vastama ja kogu teabe Konkurentsiametile andma. 

Kaubanduskoda andis Justiitsministeeriumile saadetud kirjas teada, et selline olukord on vastuolus nii põhiseadusega, millest tuleneb, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Samuti on selline olukord vastuolus Euroopa Kohtu praktikast tuleneva enese mittesüüstamise privileegi põhimõtetega. Ka ECN+ direktiiv, mis käsitleb teabenõude edastamise korda, sisaldab selgitust, et teabenõuded peavad olema proportsionaalsed ning nendega ei tohi sundida teabenõude saajat end rikkumises süüdi tunnistama. 

Olulised küsimused peavad olema sätestatud eelnõus, mitte seletuskirjas 
Koda peab eelnõu puhul suureks probleemiks, et selle sisust on võimalik aru saada kohati vaid eelnõu seletuskirja lugedes. Selle asemel, et töötada välja õigusnormid, mis reguleeriksid konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimist, on menetluse detaile täpsustatud vaid seletuskirjas. Selline olukord on vastuolus hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas sätestatuga, mille kohaselt ei ole seletuskiri mõeldud täitma seaduse rakendusakti rolli, mida ta antud hetkel sisuliselt täidab. See, millised on karistusliku menetluse reeglid, peab välja tulema eelnõust, mitte selle seletuskirjast. 

Sellest tulenevalt tegi kaubanduskoda ettepaneku täiendada eelnõud sätetega, mis käsitlevad konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimise täpsemat korda. 

Probleemid tuleb lahendada 
Kokkuvõtteks eelistab kaubanduskoda ECN+ direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmist ilma konkurentsijärelevalvemenetlust loomata. Juhul, kui Justiitsministeerium otsustab siiski jätkata uue menetluse elluviimisega, peab ministeerium eelnõus lahendama selle kehtestamisega seotud probleemid, millele on erinevad huvigrupid tähelepanu juhtinud ning mida tänase seisuga ei ole lahendatud. Lahendused konkurentsijärelevalvemenetluse kehtestamisega seonduvatele probleemidele tuleb leida koostöös õigusteadlaste, advokaatide ja valdkonna spetsialistidega.  

Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. juunil 2024.