Koda tegi ettepaneku vähendada tööandjate koormust seoses töötasu arestimise aktiga

Kui kohtutäitur saadab tööandjale võlgnikust töötaja sissetuleku arestimise akti ehk töötasu arestimise akti, siis kaasneb sellega tööandjale mitmeid kohustusi ja kulusid, mis ei ole seotud tööandja põhitööga.

Töötasu arestimisega kaasneb tööandjale suur koormus
Esiteks peab tööandja tutvuma töötasu arestimise aktiga ning saama selle sisust aru. Selle alla kuulub näiteks taustainfo kogumine seadusest või muust allikast, suhtlus töökaaslaste ja kohtutäituriga. Kui tegemist on ettevõtjaga, kel puudub selle teema osas varasem kogemus, võib arusaamine võtta oluliselt rohkem aega. Ajakulu on suurem ka siis, kui tööandja saab ühe töötaja kohta mitu arestimise akti erinevatelt kohtutäituritelt.

Tööandja peab koguma võlgnikust töötajalt täiendavaid andmeid ning nendest andmetest teavitama ka kohtutäiturit. Näiteks tuleb tööandjal välja selgitada, kui palju on võlgnikust töötajal ülalpeetavaid ning kui töötajalt tulev info ei kattu kohtutäiturile teadaoleva infoga, tuleb sellest kohtutäiturit teavitada.

Lisaks peab tööandja välja arvutama, kui suure summa peab ta töötaja töötasust kinni pidama. Kuna kinnipeetav summa sõltub erinevatest asjaoludest, näiteks ülalpeetavate arvust, päevarahadest, erisoodustusest, siis ei pruugi kinnipeetava summa arvutamine olla lihtne. Olukord muutub oluliselt keerulisemaks ja ajamahukamaks, kui ühe töötaja kohta on tehtud mitu töötasu arestimise akti erinevatelt kohtutäituritelt ning töötasust ei piisa võlgnevuse katmiseks.

Tööandja peab nõutava summa töötasust kinni pidama ning kandma kohtutäituri kontole. Lisaks peab tööandja pidama arvestust nõude suuruse osas.

3 võimalikku lahendust tööandjate koormuse vähendamiseks
Kuigi töötasu arestimise akti täitmisega kaasneb tööandjatele märkimisväärselt mittestandardseid tööülesandeid, siis ei hüvitata tööandjale sellega kaasnevaid kulusid. Palusime justiitsministeeriumil leida sellele probleemile võimalikult kiiresti lahendus. Esitasime ka oma nägemuse, kuidas võiks tänast olukorda parandada.

Näiteks pakkusime välja lahenduse, et kui töötaja töötasu kanatakse Eesti krediidiasutuses olevale kontole, siis sellisel juhul võiks tööandja anda kohtutäiturile teada, kuhu ta kannab töötaja töötasu ning milline on töötasu suurus. Sellisel juhul ei arvestaks tööandja, kui suur osa töötasust tuleb kinni pidada ning ei teeks ülekannet kohtutäituri kontole, vaid see jääks kohtutäituri ülesandeks.

Kaaluda võiks ka lahendust, et kohtutäitur peab tööandjale hüvitama tööandja nõudmisel töötasu arestimise akti täitmisega kaasnevad tööandja kulud fikseeritud summa või teatud protsendi ulatuses kinnipeetud töötasust.

Üheks alternatiiviks võiks olla ka see, et tööandja annab pärast töötasu arestimise akti kättesaamist kohtutäiturile teada, kui suur on võlgnikust töötaja töötasu ning saadaks töötasu arestimise akti täitmisega seotud muu olulise info. Seejärel arvutaks kohtutäitur või koostöös teiste kohtutäituritega, kui mitu kohtutäiturit on esitanud sama töötaja kohta töötasu arestimise akti, kui suure summa peab tööandja kandma iga kuu võlgnikust töötajale ning kui suure summa kohtutäituri(te)le. Sellisel juhul oleks tööandja kohustus teha ülekandeid nii võlgnikust töötajale kui ka kohtutäituri(te)le, kuid tööandja ei peaks ise arvutama kinnipeetava summa suurust.