Koda toetab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse lihtsustusettepanekuid, mis vähendavad ettevõtjate halduskoormust

Mitmed koja poolt esitatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatusettepanekud, mis on suunatud töökeskkonna reeglite lihtsustamisele, bürokraatia vähendamisele ja tööandja vastutuse selgemaks muutmisele, on leidnud koha majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud eelnõus. Koda toetas ministeeriumile saadetud arvamuses eelnõuga plaanitavaid muudatusi ning esitas mitmeid täiendavaid ettepanekuid, kuidas seadust veel ettevõtjasõbralikumaks muuta.

Mis on peamised muudatused ja mis koja ettepanekud on eelnõusse jõudnud ?
Aprillis saatis koda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 30 bürokraatiat vähendavat muudatusettepanekut töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohta. Nüüdseks on ministeerium saanud valmis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu, mis sisaldab mitmeid koja ettepanekuid. 

Järgnevalt toome välja erinevad muudatused ja lihtsustused, mille koda tegi ning mis on jõudnud eelnõusse.

• Eelnõu kohaselt ei kohaldata edaspidi töötervishoiu ja tööohutuse seadust täies ulatuses ettevõtetele, kus osaühingu ainuosanik, ainus juhatuse liige ja ainus töötaja on sama isik. Erandina jäävad siiski kohaldatavaks teatud nõuded, näiteks kohustus tagada igas tööolukorras töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohane kasutamine; kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad, kooskõlastavad tööandjad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning tööandja maksab töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral. Kehtiv seadus sellist erandit ette ei näe. Koja ettepanek nägi ette, et ühe töötajaga ettevõttes ei peaks tervisekontroll ja ohutusjuhendite koostamine olema kohustuslik.Koja ettepanekul kaob töökeskkonna sisekontrolli kohustus. Kehtiva õiguse kohaselt on tööandjal kohustus teha süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kavandatakse, korraldatakse ja jälgitakse töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Samuti on tööandja kohustatud igal aastal läbi vaatama sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi.
• Eelnõusse on jõudnud koja ettepanek pikendada esimese tervisekontrolli teostamise aega. Edaspidi peab tööandja korraldama töötaja tervisekontrolli praeguse nelja kuu asemel hiljemalt kuue kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates.
• Koja ettepanekul on leevendatud töötervishoiu olukorra analüüsi nõudeid. Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt ei pea töötervishoiu olukorra analüüsi korraldama tööandja, kelle ettevõttes töötab püsivalt alla kümne töötaja. Kehtiva seaduse kohaselt peavad seda tegema kõik ettevõtted.
• Koja muudatusettepanekute tulemusel on lihtsustunud esmaabiesindaja määramise nõuded. Plaanitavate muudatuste kohaselt ei pea tööandja esmaabiandjat määrama, kui ettevõtte töötajad töötavad üksinda või kui ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad lepivad kokku ühises esmaabikorralduses. Lisaks ei pea edaspidi esmaabiandjat määrama tervishoiuteenuse osutaja. Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, võttes arvesse töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu.
• Eelnõusse on jõudnud koja ettepanekud muuta töökeskkonnavoliniku ametikoht ja töökeskkonnanõukogu vabatahtlikuks. Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt peab tööandja korraldama töökeskkonnavoliniku valimised, kui vähemalt kümme protsenti ettevõtte, selle struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest avaldab soovi valida töökeskkonnavolinik. Ning edaspidi moodustatakse töökeskkonnanõukogu tööandja algatusel või kui vähemalt 10% ettevõtte töötajatest selleks soovi avaldab. 

Ministeeriumile saadetud arvamuses tõi koda välja veel mitmeid ettepanekuid, kuidas töötervishoiu ja tööohutuse seadust muuta:

• Täpsustada seaduseelnõus, et tööandjal on õigus kontrollida alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist ka alltöövõtjate ja lepingupartnerite töötajatel, kes puutuvad kokku suurema ohu allikaga või tegutsevad suurema ohu allikatega seotud territooriumil.
• Ohutusjuhendid peaksid olema vajalikud ainult juhul, kui seadmel on töötajale reaalne oht. Laialdaselt kasutatavatele vahenditele, mida ka näiteks kodustes oludes kasutatakse, ei peaks olema nõutud ohutusjuhend.
• Kehtestada seaduses võimalus väliste sertifikaatide tunnustamiseks esmaabikoolituste puhul. Näiteks kui töötajal on juba kehtiv esmaabitunnistus (näiteks saadud mõnest muust akrediteeritud koolitusest, nagu autokool või vabatahtlik koolitus).
• Ohtlike kemikaalide teavitamise ning väljaõppe kohustus ei peaks rakenduma juhul, kui töötaja kasutab töö käigus olmekeemiat või keemiat väga väikestes kogustes.
• Madala riskiga töökohtade (näiteks kontoritöö) osas tuleks kaotada hetkel kehtiv riskianalüüsi nõue ning selle asemel võiks ettevõtetele tulla teatud nimekiri kohustustest, mida tööandja peab ohutuse tagamiseks töökeskkonnas tegema ning vajadusel ka kinnitama, et ta on need nõuded täitnud.
• Ühte kontserni kuuluvad ettevõtted, mis füüsiliselt asuvad samal pinnal ning kus töötajad töötavad samal pinnal, võiksid saada kasutada sama riskianalüüsi, kuna sellisel juhul on töökeskkonna ohutegurid samad ning topelt riskianalüüsi koostamine on tööandjale koormav ning ebamõistlik.
• Riskianalüüsi ei peaks tegema kodukontoris töötamise puhul.
• Tööandjal oleks võimalik, juhul kui töökeskkonna ohutegurid on n-ö lihtsamad (näiteks kontoritöötajate puhul), saata oma töötaja tervisekontrolli läbima ka töötaja perearsti juurde (tavapärase külastuse raames).
• Tööandja ei pea ega ole kohustatud saatma töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli, kui töötaja töötab põhitöökohaga mõnes teises ettevõttes.

Plaanitavad muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kuna eelnõu on alles kooskõlastusringil, siis ei ole hetkel teada, millal muudatused jõustuvad. 

Eelnõuga, mis sisaldab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatusettepanekuid, saab tutvuda SIIN.