Koda tõi esile mitmeid probleeme seoses riigi plaaniga koguda nutiseadmetelt tasu
Muudatuste peamine eesmärk on võimaldada muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele maksta õiglast hüvitist selles eest, et inimestel on lubatud muusikat ja filme salvestada isiklikuks kasutuseks. Praegu on Eestis hüvitise maksmine korraldatud selliselt, et teatud salvestusseadmete ja -kandjate (nt CD- ja DVD-plaat) maaletoojad ja tootjad peavad maksma iga toote pealt tasu. Kuna toodete nimekirja ei ole aastaid uuendatud, siis ei laeku õiguste omajatele ka hüvitist. Olukorra parandamiseks soovib ministeerium täiendada nende toodete nimekirja, millelt tasu koguda. Näiteks soovib riik eelnõu kohaselt igalt arvutilt ja nutitelefonilt küsida 1,3 eurot, salvestatavalt telerilt 2 eurot, digiboksilt 1 euro ning mälupulgalt 0,5 eurot.
Halduskoormus suureneb
Hüvitise maksmise süsteem peab olema läbipaistev ning võimalikult väikese halduskoormusega nii ettevõtetele, riigile kui ka õiguste omajatele. Eelnõu suurendab aga meie hinnangul tasu kogumisega seotud administratiivkulu kümnete või isegi sadade tuhandete eurode võrra.
Kuna riik soovib märkimisväärselt laiendada salvestusseadmete- ja kandjate loetelu, millelt tasu koguda, siis toob see kaasa halduskoormuse kasvu nendele ettevõtetele, kes toovad vastavaid seadmeid maale. Maaletoojad peavad pidama arvestust tasu alla minevate toodete üle ning maksma nende pealt tasu. Lisaks võib suureneda nende ettevõtete halduskoormus, kes ostavad nutiseadmeid ettevõttes kasutamiseks. Nimelt näeb seadus ette, et kui ettevõte ekspordib tasu alla minevaid tooteid või kasutab enda tarbeks, siis sellisel juhul on ettevõttel õigus makstud tasu tagasi küsida. Sellisel viisil tasu tagasi nõudmine on aga ebamõistlikult suure halduskoormusega.
Ettevõtete halduskoormuse vähendamise eesmärgil tegime justiitsministeeriumile ettepaneku maksta edaspidi muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele õiglast hüvitist läbi riigieelarve. Kui seda ettepanekut ei võeta arvesse, siis palusime tasu maksmise kohustusest vabastada need ettevõtted, kes ekspordivad tasu alla minevaid tooteid või kasutavad neid enda tarbeks.
Tegime ettepaneku vähendada tasumäärasid
Koja hinnangul esineb risk, et eelnõus sisalduvad tasu määrad on liiga kõrged. Muudatuste jõustumisel hakkab tasu laekuma 0,9-1,35 miljonit eurot, mida on ligi 3-5 korda rohkem kui 2007. aastal. Samal ajaperioodil on näiteks keskmine palk suurenenud veidi rohkem kui kaks korda.
Lisaks valmistab meile muret see, et ministeerium on suurendanud viimase paari kuu jooksul eelnõus sisalduvaid tasu määrasid ilma mõjuanalüüsita ja täiendavate selgitusteta. Näiteks selle aasta jaanuaris andis justiitsministeerium meile teada, et nutitelefonide ja arvutite puhul hakkab tasu olema 0,6 eurot seadme kohta, kuid praeguseks on tasu suurendatud rohkem kui kaks korda ehk 1,3 euroni. Tegime ministeeriumile ettepaneku vähendada eelnõus sisalduvaid tasusid. Lisaks tegime ettepaneku jätta tasu alt välja salvestavad telerid ja digiboksid ning sisemised arvutiga mitteintegreeritud kõvakettad.
Õiglase hüvitise maksmine eeldab tarbijaharjumuste uuringu läbiviimist
Selleks, et maksta muusika- ja filmiteose õiguste omajatele õiglast hüvitist, on vaja teada, millises ulatuses kasutavad inimesed erinevaid seadmeid muusika ja filmide salvestamiseks. Hetkel tugineb ministeerium 2017. aasta uuringule. Koja hinnangul on see uuring vananenud, sest inimeste tarbimisharjumused on selle aja jooksul märgatavalt muutunud. Näiteks on viimastel aastatel Eestis hüppeliselt suurenenud tasuliste voogedastusteenuste kasutamine (nt Netflix, Spotify), mille puhul ei tule autoriõiguse seaduse kohaselt õiguste omajatele täiendavat tasu maksta. Seetõttu tegime ministeeriumile ettepaneku viia enne hüvitise süsteemi muutmist läbi inimeste tarbimisharjumuste uuring, et saada teada, milliseid seadmeid ning kui tihti kasutavad inimesed koopiate tegemiseks.
Praeguse ajakava kohaselt plaanib riik nutiseadmete tasuga seonduvad muudatused jõustada 2021. aasta 1. jaanuaril. Nutiseadmetelt tasu kogumise eelnõuga saab tutvuda siin.