Koja ettepanek: elektritarbijad tuleb 2025. aastal vabastada sagedusreservide tasust
Eesti, Läti ja Leedu ühendavad end 2025. aasta veebruaris lahti Venemaa elektrisüsteemist ja liituvad Mandri-Euroopa süsteemi ja sagedusalaga. Selle tulemusena peab Elering hakkama turult ostma sagedusreservi. Eleringi prognoosi kohaselt võib sagedusreservi kulu ulatuda aastas ca 60 miljoni euroni. Üldine põhimõte on see, et nii elektritarbijad kui ka elektritootjad peavad hüvitama Eleringile sagedusreservide hankimisega seotud kulud.
Erisus 2025. aasta kohta
Koda tegi kliimaministeeriumile ettepaneku, mille kohaselt kataks Elering 2025. aasta sagedusreservide hankimisega seotud kulud ülekoormustasust ning tarbijad ja tootjad oleksid ajutiselt vabastatud sagedusreservide tasust. 2026. aastast peaksid nii tarbijad kui ka tootjad tasuma aga sagedusreservide tasu.
Erisus 2025. aasta osas on vajalik kahel põhjusel. Esiteks, sagedusreservide kulude katmise osas peab kogu Baltikumis kehtima üks lahendus, et tagada elektritarbijate ja -tootjate võrdne kohtlemine. Kuna Leedu ei plaani 2025. aastal koguda tarbijatelt ega tootjatelt sagedusreservide tasu ja meile teadolevalt mõtleb ka Läti sellise lahenduse peale, siis on võrdsete turutingimuste ja ausa konkurentsi tagamiseks vältimatult vajalik, et ka Eesti ei kogu 2025. aastal sagedusreservide tasu elektritarbijatelt ja -tootjatelt.
Teiseks on võrdsete tingimuste tagamiseks äärmiselt oluline, et kogu Baltikumis kehtiks ühtne sagedusreservide hankimise kulude jaotamise lähenemine. Meile teadaolevalt valmib selline lähenemine 2026. aastaks. Seega ei ole Eestil mõtet kehtestada ajutist kulude jaotamise metoodikat, kui 2026. aastal hakkab kehtima kogu Baltikumis harmoniseeritud lähenemine.
Ilma erisuseta väheneks majanduse konkurentsivõime
Kui Eesti elektritarbijad ja -tootjad peavad 2025. aastal kasvõi poole aasta jooksul tasuma sagedusreservide hankimise kulu, kuid Lätis ja Leedus ei pea tarbijad ja tootjad sellist kulu hüvitama, siis see tõstab Eesti tarbijate jaoks elektrihinda ning vähendab elektritarbijate konkurentsivõimet võrreldes Läti ja Leeduga. Mõju on eriti oluline elektrienergia suurtarbijatele. Seega kahjustaks selline olukord laiemalt Eesti majanduse konkurentsivõimet.
Kliimaministeerium toetab osaliselt koja ettepanekut
16. oktoobril saatis kliimaministeerium Eleringile kirja, milles tegi ettepaneku töötada välja leevendusmeede, mille kohaselt kataks Elering vahemikus 1. veebruar kuni 30. juuni 2025 kogu tarbijate ja tootjate sagedusreservide hankimise kulu ülekoormustulust. Teiseks soovitab ministeerium Eleringil otsida koostöös Läti ja Leedu süsteemihalduritega võimalusi sagedusreservide hankimise kulude jaotamisel ühtse lähenemise välja töötamiseks. Kui hiljemalt 2025. aasta 1. juuliks ei ole rakendunud vähemalt Lätiga harmoniseeritud metoodika, siis tuleb kliimaministeeriumi hinnangul pikendada leevendusmeedet ja katta sagedusreservide hankimise kulu ülekoormustulust seni kuni harmoniseeritud lähenemine Lätiga on kehtestatud.