Kutsehaiguse diagnoosi panija peaks suhtlema ka tööandjaga

Selleks, et tuvastada põhjuslik seos töötaja terviseprobleemide ja töökeskkonna ohuteguriga, ei pea töötervishoiuarst täna tutvuma töökeskkonnaga. Arvestades sellega, et ka töötaja ei pruugi anda kogu vajalikku infot oma tervise või oma teiste tööandjate kohta, võib juhtuda, et arst teeb otsuse omamata tegelikult kogu vajalikku infot.

Koda tegi hiljuti (tutvu ettepanekuga) riigile ettepaneku muuta seadust nii, et töötervishoiuarstil oleks kutsehaiguse diagnoosimiseks kohustus ja võimalus saada kogu vajalikku infot, sh infot ka teiste tööandjate kohta ja kõiki andmeid töötaja tervise kohta. Ministeeriumilt saadud vastusest on näha, et riigil on käsil tervisetõendite digitaliseerimise projekt, mille tulemusel on edaspidi töötervishoiuarstidel võimalik kutsehaiguse diagnoosimise raames tutvuda rohkemate andmetega. Samas muus osas ministeerium regulatsiooni muuta ei soovi, selgitades, et kui tööandjal tekib kahtlus töötervishoiuarsti töö kvaliteedi osas, on tööandjal võimalik pöörduda eraldi ekspertkomisjoni poole.

Koda saatis ministeeriumile täiendavad selgitused, kus tõi välja, millised mured võivad praktikas tekkida olukorras, kus töötervishoiuarstil ei ole kogu vajalikku infot olemas. Näiteks, kui töötaja ei ole andnud infot oma teiste tööandjate kohta või kui teistel tööandjatel ei ole töökeskkonnaalane dokumentatsioon piisav, siis ei ole võimalik luua ka seost töötaja terviseprobleemide ja nende tööandjate vahel. Tulemus võib olla, et kutsehaigus seostatakse vaid selle tööandjaga, kelle kohta on arstil info olemas ja kelle dokumentatsioon on korras (sellest on näha terviseprobleemide seost töökeskkonnaga). See ei ole aga kindlasti mõistlik ja arstil peaks olema kohustus suhelda ka tööandjaga.

Kuigi tööandjal on võimalik lasta arsti tegevust pärast hinnata, peaks protsess juba algusest peale olema selge, et vältida põhjendamatuid pöördumisi ja vaidlusi.