Ministeerium soovib kiirkorras ellu viia hoiu-laenuühistuid puudutavaid suuri muudatusi
Tähtsamad muudatused
Tähtsaima eelnõus sätestatud muudatusena võib välja tuua selle, et hiljemalt 31. detsembriks 2027 peavad kõik hoiu-laenuühistud saama panga või ühistupanga tegevusloa. Need ühistud, kes vajalikku tegevusluba selleks ajaks ei saa, peavad tegevuse lõpetama. Käesoleval hetkel tegutseb Eestis 21 hoiu-laenuühistut ning hoiu-laenuühistu liidu esindajate sõnul oleks ette nähtud ajaks panga tegevusloa saamine realistlik maksimaalselt kolmele praegu tegutsevale hoiu-laenuühistule. Ülejäänud ühistud peaksid kas tegevuse lõpetama või enda tegevuse olulisel määral ümber korraldama. Näiteks võivad nad jätkata tegevust tulundusühistuna, mis tähendaks, et nad saavad jätkuvalt osutada makseteenuseid ja pakkuda laene, kui nad on Finantsinspektsioonilt vastava loa saanud, kuid ei saa vastu võtta hoiuseid.
Alates 2023. aasta 1. juulist on eelnõu kohaselt keelatud hoiuseintresside reklaam. Eelnõu koostajate sõnul ei taju avalikkus ega ka mitmed ühistute liikmed, et hoiu-laenuühistu ei ole pank ja hoiused ei ole tagatud riikliku tagatisskeemi poolt. Samas on mitmete ühistute hoiuste reklaam üsna agressiivne.
Lisaks suureneb hoiu-laenuühistute minimaalse osakapitali nõue praeguselt 31 950 eurolt 50 000 euroni, sisseastumismaks 6 eurolt 50 euroni ja osamaks 30 eurolt 100 euroni.
Koda ei pea õigeks eelnõu menetlemist kiirkorras
Kaubanduskoda nõustub Rahandusministeeriumiga, et hoiu-laenuühistutega seotud regulatsioone tuleb muuta. Peamiseks lahendamist vajavaks probleemiks on vähene kontroll hoiu-laenuühistute tegevuse üle, täpsemalt seaduses sätestatud hoiu-laenuühistute enesekontrolli põhimõtte mittetöötamine praktikas. Samuti on olnud probleeme mõnede pahatahtlikult tegutsevate hoiu-laenuühistutega. Seega toetas kaubanduskoda oma arvamuses eelnõu peamist eesmärki tagada hoiu-laenuühistute tegevuse suurem läbipaistvus ning hoiu-laenuühistute liikmete (hoiustajate) tõhusam kaitse.
Samas peame oluliseks, et nende eesmärkide saavutamine ja muudatuse tegemine õigusaktides toimuks kooskõlas hea õigusloome põhimõtetega ning erinevaid huvigruppe sisuliselt kaasates. Koja hinnangul ei ole rahandusministeerium nendest põhimõtetest kinni pidanud. Eelkõige jääb mõistetamatuks, millest on põhjustatud eelnõu menetlemise kiireloomulisus. Antud juhul seisneb kiireloomulisus kaubanduskoja hinnangul selles, et ministeerium andis huvigruppidele tagasiside andmiseks aega kõigest neli tööpäeva. Hoiu-laenuühistutega seonduvad probleemid on kaubanduskoja hinnangul olnud ministeeriumile teada aastaid. Nüüd proovis aga rahandusministeerium olukorda lahendada loetud päevade jooksul jõulupühade järgsel ajal.
Kaubanduskoda rõhutas rahandusministeeriumile saadetud kirjas, et peame väga oluliseks, et ministeerium peaks nii selle teema kui ka kõigi järgnevate kaasamiste puhul kinni hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas ning kaasamise heas tavas sätestatust. Lisaks tegime rahandusministeeriumile ettepaneku arutada plaanitavad muudatused veelkord läbi hoiu-laenuühistutega ja vajaduse korral ka teiste huvigruppidega, et leida olemasolevatele probleemidele mõistlikud lahendused.
Eelnõu koostajad soovivad eelnõu menetlemisega edasi liikuda väga kiires tempos ning eelnõu peaks jõudma juba jaanuari keskel Riigikogusse. Enamik muudatustest jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2024. Mõned muudatused, näiteks hoiuseintressi reklaami puudutav muudatus, jõustub eelnõu koostajate plaanide kohaselt juba 2023. aasta esimeses pooles.
Tutvu ülevaatega eelnõust siin.