Muutuvad töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid
Euroopa Parlament tegi ettepanekud muuta EL direktiivi 2004/37/EÜ, et kaitsta ja edendada nende töötajate tervist, kes töökeskkonnas puutuvad või võivad kokku puutuda ohtlike ainetega. Muudatuste jõustumisel uuenevad sissehingatava kristallilise ränidioksiidi piirnormid. Selle tagajärjel hakkaks Eestis kehtima uus kvartsi peentolmu piirnorm, st et töökeskkonna õhus võiks edaspidi sisalduda kvartsi peentolmu maksimaalselt 0,05 mg/m3 (tänase 0,1 mg/m3 asemel). Kvartsi peentolmu leidub näiteks klaasitööstuses, ehituses, kaevandamises, keraamikatööstuses. Uued tööalase kokkupuute piirnormid seatakse lisaks ka kolmele kantserogeensele ainele: nikliühendid, akrüülnitriit ja benseen.
Muudatuste tagajärjel hakkab direktiiv kehtima ka reproduktiivtoksilistele ainetele. See tähendaks seda, et Eestis tuleks muuta kantserogeenide määrust ja enamik sätteid, mis hetkel kohalduvad kantserogeensetele ja mutageensetele ainetele, kohalduksid ka reproduktiivtoksilistele ainetele ning tööandja peaks eelkõige:
- vajadusel täiendama töökeskkonna riskianalüüsi, kui tööprotsessi puhul esineb reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute oht;
- tagama, et töötajate kokkupuute reproduktiivtoksiliste ainetega oleks minimeeritud ning vastava kemikaali tekitatav ohutegur ei ületaks sätestatud töökeskkonna piirnormi;
- vähendama reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvate töötajate terviseriski, rakendades selleks kantserogeenide määruses sätestatud meetmeid;
- teavitama Tööinspektsiooni vähemalt 30 päeva enne reproduktiivtoksiliste ainetega esmakordselt töö alustamist;
- tagama reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvatele töötajatele väljaõppe;
- pidama töö tõttu reproduktiivtoksilistest ainetest ohustatud töötajate nimekirja;
- korraldama töötajale, kes puutub oma töö käigus kokku reproduktiivtoksiliste ainetega, tervisekontrolli enne reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute algust.
Tutvu põhjalikuma ülevaatega muudatustest siin.
Kaubanduskoda andis kavandatavate muudatuste osas tagasisidet Sotsiaalministeeriumile, kes omakorda kujundab sel teemal Eesti seisukohad. Koja liikmete tagasiside põhjal selgus, et muudatused võivad teatud ettevõtetele problemaatiliseks osutuda. Näiteks nähti muret põlevkiviõli tootmises seoses benseeni piirnormi tõstmisega, kuna ka tänasest piirnormist kinnipidamine valmistab raskusi. Väiksemate ettevõtjate jaoks võib problemaatiliseks osutuda direktiivi nõuete laiendamine reproduktiivtoksilistele ainetele ja ohtlikele ravimitele. Seda eelkõige siis, kui riskianalüüsist selgub, et töötaja kokkupuude reproduktiivtoksilise ainega on minimaalne, st aine kogus töökeskkonnas väike, sagedus väga harv ja kokkupuute kestus lühike. Sel juhul ei peetud asjakohaseks nõuda nt, Tööinspektsiooni teavitamist, tervisekontrolli saatmist enne tööle asumist jm.